TÄISMAHUS: Ehitajad sonkisid üles Taevaskoja kaitseala

 (102)

TÄISMAHUS: Ehitajad sonkisid üles Taevaskoja kaitseala
Foto: Jassu Hertsmann

RMK poolt Taevaskoja matkaradu korrastama saadetud ehitaja sõitis ATV-dega sihtkaitsevööndisse rajad sisse. Keskkonnaamet ei saanud tööde tegemiseks tingimusi seada, sest keegi ei taibanud ametilt ehitusloale kooskõlastust küsida. Keskkonnainspektsioon on juhtunu uurimiseks alustanud menetlust, loodusele tekitatud kahju suurus selgub kevadel.

Tänavu kevadel teatas riigimetsa majandamise keskus (RMK), et liivakivipaljandite poolest tuntud Taevaskoja kauni looduse säilitamiseks ja pinnase kaitseks korraldatakse seal sel suvel euroraha toel ulatuslikud renoveerimistööd. „Pearõhu oleme pannud treppide, piirete, laudteede ja sildade ajakohastamisele ning radade katete uuendamisele purustatud kruusa ja koorepuruga.

Vanade treppide peale ehitatakse uued metall- ja puitkonstruktsiooniga trepid, kusjuures vanad trepid jäävad uute alla. See on vajalik, et ei tekiks pinnase erosiooni,” selgitati õhinal vastavas pressiteates. „Ka vanade laudteede asemele ehitatakse uued, see aitab jällegi pinnase erosiooni tekkimist ära hoida. Laiemad rajad saavad kaetud purustatud kruusaga, koorepuru aga tuleb katteks nendele teedele, mida mööda kõnnitakse harvemini.”

Euroraha toel käima lükatud tööd olid hädavajalikud, kuna Taevaskojat kui Eesti üht populaarsemat loodusturismimagnetit külastab igal aastal 30 000–60 000 inimest. Seetõttu kannatab piirkond ületallamise all ja matkaradade korrastamisega seati sihiks, et külastajate hordid enam rajalt kõrvale ei astuks.

Samal teemal:

Kuid iroonilisel kombel läks ülla eesmärgi täitmisega hoopis vastupidi. RMK riigihankega leitud ehitusfirma Raxwood OÜ hakkas looduskaitsealal korrastustöid tehes toimetama just nagu elevant portselanipoes, tallates metsa alla ATV-dega ehitusmaterjale laiali vedades oma suva järgi sisse uusi mustavaid radasid. Teele jäi ette haruldase seene kasvukoht.

Eesti tuntuima siseturismikoha porri tallamise tõttu sai kõige enam kannatada Taevaskoja sihtkaitsevöönd, kus on Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala kaitse-eeskirja järgi mootorsõidukitega liikumine keelatud.

Riigimetsa majandamise keskust (RMK) ja keskkonnaametit raputanud skandaalse juhtumi tõstis neis riigiasutustes tippjuhtkonna tasemel päevakorda tuntud loodusfotograaf ja putukateadlane Urmas Tartes. Mees, kes on muu hulgas ka Eesti teaduste akadeemia looduskaitsekomisjoni esimees.

„Käin Taevaskojas väga tihti, see on üks minu lemmikpaiku. Panin juba suvel tähele, et ehitajad on sõitnud materjali vedamiseks metsa alla otseteid. Esialgu mõtlesin, et ju on nii kokku lepitud ja kooskõlastatud, sest ma poleks iial arvanud, et seal keegi miskit lubamatut ette võtab,” kirjeldas Tartes, kuidas ta asjale jälile sai. „Nüüd sügisel sain seal laiemalt ringi käia ja see, mida nägin, oli minu jaoks täielik šokk.”

See, et korrastustöödega oli jõhkralt üle lubatu piiri mindud, sai Tartesele selgeks siis, kui ta nägi, et ka Eesti ühes esinduslikumas limatünniku kasvukohas laiutas mustav ATV-rada. Olgu märgitud, et haruldase seenena on limatünnik esimese kaitsekategooria ehk rangeima kaitse alla kuuluv liik, mille kasvukohas ei tohi mitte keegi sisuliselt lillegi liigutada. Tegu on looduskaitseliselt pühamast püha paigaga, millest läbi sõitmiseks ei saa ka parima tahtmise korral mitte keegi luba anda.

Töid tegeva Raxwood OÜ juhatuse liige Steven Pärkson selgitas, et ettevõte on looduskaitselistest piirangutest teadlik ja kõik matkaradadel tehtud tööd on tehtud vastavalt hankekutses seatud tingimustele ja projektile.

„Kaitse-eeskirja nõudeid järgides oleme tellijaga (RMK – toim) kokku leppinud kõik tegevused projekti teostamisel. Samuti leppisime kokku transpordiks ja materjali ladustamiseks kasutatavad alad, mis jäid väljapoole olemasolevaid teid ja sihte,” viitas Pärkson. „Seoses tänavuste ilmastikutingimustega olime sunnitud koos tellijaga leidma esialgu planeeritud materjalide veoteele asenduse pinnase kaitsmise eesmärgil, sest tööde maht on olnud suur.”

Pärkson lisas veel, et materjali objektile vedamiseks kasutati kergeimat võimalikku vahendit, järelhaagisega ATV-d. „ATV juures kasutasime madalamustrilisi rehve, et minimeerida võimalik kahju loodusele,” kirjeldas ta. „Kahjuks jäi aga nii tellijal kui ka meil märkamata limatünnikute kasvupiirkond, mis jäi kokkulepitud transporditee kõrvale. Ilmselt sai see juhtuda vaid inimliku eksimuse tagajärjel.”

Valus kogemus

Korrastustööde eest otseselt vastutava RMK juhatuse esimees Aigar Kallas ja ehitusprojekti kooskõlastanud keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar tunnistasid kui ühest suust, et juhtunu on neile valus õppetund, millest tuleb kindlasti omad järeldused teha, et edaspidi selliseid asju ära hoida. On teada, et pärast ehituslepingu sõlmimist ei kaasatud tööde tegemisse keskkonnaameti looduskaitsespetsialiste, kes on kohalike väärtustega hästi kursis.

Onemar viitas, et ehitaja teadis, et tegutseb kaitsealusel objektil, mistõttu pidanuks ta ka kaitse-eeskirja nõuetega kursis olema. „Ka kasutatud sissesõiduteede ees on märgid, et liiklemine on neil keelatud. Ehitaja oleks pidanud aru saama, et märk, mis kõigile kehtib, kehtib ka talle. Ja et kui tahab objektile teist lähenemisteed, tuleb selleks kaitseala valitsejalt ehk meilt kooskõlastus küsida, mida antud juhul ei ole tehtud,” sõnas Onemar.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk ütles, et ehitaja poolt tallamisega keskkonnale tekitatud kahju suurus määratakse kevadel. „Praegu on selge, et limatünniku kasvukohta on roopad sisse sõidetud, kuid need ei ulatu päris pinnaseni välja. Kui palju see seeneniidistikku kahjustas, seda saame näha kevadel, kui seened välja tulevad.”

Kukk tunnistas, et nii keskkonnaameti kui ka RMK põhitähelepanu kulus vaid uuendustööde planeerimisele. „Keskendusime ainult projektile – kus täpselt ja mida planeeriti. Oleksime pidanud asja laiemalt vaatama: me ei vaadanud, kust sisse sõidetakse ja kust kaitsealale tullakse,” tähendas Kukk. Samuti oli tema sõnul viga, et töödeks antud ehitusluba jäi keskkonnaameti kooskõlastuseta. Pärast seda, kui keskkonnaamet oli ehitustööde projekti heaks kiitnud, ei taibanud ei RMK ega kohaliku omavalitsusena asjaga seotud Põlva vald enam ehitusloale ameti kooskõlastust küsida. Sellega langes ära keskkonnaameti võimalus tingimusi seada.

Ehitustööde puudulikku järelevalvet kommenteerides möönis Onemar, et tegelikult oleks võinud nii RMK, keskkonnaameti, keskkonnainspektsiooni kui ka kohaliku omavalitsuse esindajad objektil pidevalt silma peal hoida. „Kuid meil seda ressurssi pole, et sellist järelevalvet pidevalt teha,” nentis ta.

Tartes on teinud nii RMK-le kui ka keskkonnaametile ettepaneku, et selliste asjade vältimiseks tuleks edaspidi looduskaitseliste töödega seotud riigihangete tingimusi täiendada.

Keskkonnainspektsioon alustas Taevaskojas tehtud töödega seoses 22. novembril menetlust looduskaitseseaduse rikkumise alusel. Inspektsiooni nõunik Leili Tuul sõnas, et kuna uurimine on alles algusjärgus, ei saa seda lähemalt kommenteerida.

Kava kohaselt peaks Raxwood OÜ veidi üle 180 000 euro eest korrastatud matkarajad RMK-le üle andma täna.

Foto: Jassu Hertsmann Foto: Jassu Hertsmann



KOMMENTAARID

Pühakoht on rüvetatud

Ahto Kaasik

Maavalla koda

Taevaskoda on ajalooline looduslik pühapaik, millega on seotud põlisrahva tõekspidamised ja tavad. Pärimuslikult on seal keelatud maa ja taimestiku vigastamine, reostamine, ehitamine ja paiga rahu häirimine. Maavalla koda kui Eesti pühapaikade eestkostja peab tõdema, et Taevaskojas on oskamatu ja hoolimatu tegutsemise tõttu taas rüvetatud pühapaika ning kahjustatud loodus- ja kultuuripärandit. Taas rikuti ka põlisrahva õigusi hallata ja kasutada oma pühapaika iseseisvalt. Maavalla koda on RMK esindajaid mitut puhku teavitanud, et Taevaskoda on ajalooline pühapaik ja seal kavandatavaid tegevusi tuleb kojaga eelnevalt arutada. Paraku tulemusteta.

Kuigi Eestis pole veel võetud kaitse alla ühtegi looduslikku pühapaika pühapaigana, on nende käsitlemiseks siiski olemas sobiv raamistus. Eesti riik kiitis 2008. aastal heaks rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) looduslike pühapaikade haldamise juhendi looduskaitsealade valitsejatele. See avaldati eelmisel aastal ka eesti keeles, seda tutvustati ja jagati riigiametnike kõrval ka RMK töötajatele.

Juhendi kohaselt peab kaitseala valitseja pühapaiku puudutavate mistahes plaanide koostamisse kaasama eestkostjad ning peab tegevuste kavandamisel lähtuma nende soovidest ja vajadustest.


Tagantjärele avastamine ei ole normaalne

Keit Pentus-Rosimannus

keskkonnaminister

Juhtumisse tuleb suhtuda tõsiselt ja seda ka tehakse. Olen saanud nii RMK-lt kui keskkonnaametilt selgituse, et nad tegutsevad, et hoida ära järgmisi sarnaseid juhtumisi. Järelevalve peab olema taoliste tööde tegemise ajal korralikum, taoline tagantjärele avastamine ei ole normaalne. Keskkonnainspektsioon on alustanud konkreetse loo osas ka menetlust. Õiglane oleks, et süüdlane tekitatud kahju kompenseeriks. Mis puudutab konkreetset paika, siis ekspertide hinnang on see, et ala on võimeline taastuma.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare