TÄISMAHUS: Elektriautod seisavad suure osa ajast jõude
Saastekvootide eest Eestile ostetud 507 Mitsubishi i-MiEV elektriauto poole aasta keskmine läbisõit on 3469 kilomeetrit. Seega läheb riigiteenistujatel ametiülesannete täitmiseks 30 000 eurot maksnud elektriautode teeneid vaja päevas keskmiselt 19 kilomeetri läbimiseks.
Tallinna tehnikaülikooli logistikainstituudi professor Dago Antov tõi võrdluseks, et ühe Eestis registreeritud sõiduauto keskmine läbisõit aastas on 12 532 kilomeetrit. „Seega oleks ühe sõiduauto keskmine läbisõit päevas circa 34 kilomeetrit ja kuue kuuga 6000–7000 kilomeetrit,” väitis ta 2011. aasta maanteeameti uuringule tuginedes.
Ministeeriumide elektriautosid kasutatakse niisiis kuu ajaga mitu korda vähem kui üht Harju keskmist sõiduautot. Kui võtta aluseks ühe kuu läbisõit 1044 kilomeetrit, on sotsiaaltöötajate tulemus pea poole kehvem tavasõiduki kasutamisest, kuigi nende tööülesanded eeldaks vilgast ringisõitmist. Seevastu seitsme ülejäänud ministeeriumi ametnikud kasutavad riigi antud kalleid mänguasju veel vähem: nemad läbivad elektriautoga ühes kuus 103–421 kilomeetrit, mis tähendab, et sotsiaaltöötajad on neist pea kolm korda tragimad elektriauto kasutajad.
Sotsiaalministeeriumi finants- ja varahalduse osakonna projektijuht Merle Ploompuu selgitas, et elektriautod ei vahetanud otseselt teisi sõiduvahendeid välja, vaid on n-ö boonuseks. „Sellist tingimust polnud, et peate ühe auto maha müüma ja siis saate elektriauto. Näiteks paljudes kohalikes omavalitsustes maksti sotsiaaltöötajatele enne isikliku auto kasutamise või bussipileti kompensatsiooni. Nüüd võeti siis elektriauto juurde. Ma pakun, et neid, kes ametiautod välja vahetasid, väga palju ei ole,” lausus ta.
Arvamused seinast seina
Ploompuu sõnul pole sotsiaalministeerium riigile kuuluvate elektriautode kasutamismugavuse kohta uuringut teinud. „Need arvamused, mis on vestlustest minuni jõudnud, on seinast seina. Mõned on hästi rahul ja neid ei häiri, et talvel on sõidumugavus väiksem. Teised leiavad, et lubati ühe laadimisega suuremat läbisõitu ja talvel on külm. Oleneb kasutajast, mida ta ootab,” ütles ta.
Ploompuu kinnitusel on mõne elektriautoga vahepeal tehnilisi probleeme olnud, aga otseselt garaaži seisma pole jäänud ükski sõiduvahend. „Mõnel autol tekkis probleeme akudega ning need käisid garantiiremondis. Mõned õnnetused on samuti juhtunud, aga see on loomulik ega pole tingitud sellest, et tegemist on elektriautoga. Liikluses ikka juhtub,” lisas ta.
Tartu linnavalitsuse linnamajanduse osakonna projektijuht Jaanus Tamm ütles, et enne 30 elektriauto saabumist polnud Tartu sotsiaaltöötajatel ametiautosid, vaid korvati isikliku auto kasutamise või bussipileti kulud. „Tartu sotsiaalabi osakonna 35 sotsiaaltöötajal on võimalus elektriauto kasutamiseks, kuid nendest seitse kasutab ühistransporti,” lausus ta. Kuu keskmine läbisõit ei jäänud ühegi Tartu sotsiaaltöötaja puhul alla 90 kilomeetri ning parim tulemus oli keskmiselt 687 kilomeetrit kuus. „Ühe elektriauto kasutamisest saadav rahaline kokkuhoid aastas võrrelduna sarnase bensiini tarbiva autoga on orienteeruvalt 2000 eurot. Siin kehtib reegel, et mida suurem läbisõit, seda suurem ka vastavalt kokkuhoid,” lisas ta.
Kuigi siseministeeriumis oli paari iMiEV-i poole aasta läbisõit vaid 300 kilomeetrit, ütleb asutuse pressiesindaja Mihkel Loide, et elektriautode kasutamine ei erine oluliselt sissepõlemismootoriga sõidukite omast. „Esialgne hirm elektriautode kasutuselevõtu ees osutus tegelikust suuremaks. Arvestades asjaolu, et elektriauto igapäevased ülalpidamiskulud on väiksemad kui sisepõlemismootoriga sõidukil ning sõltuvalt linnade parkimiskorralduse erisustest on võimalik kasutada tasuta parkimist, võimaldab elektriauto kasutamine mõneti leevendada majandamiskulusid,” märkis ta.
Siseministeeriumi käsutuses on kokku 31 elektriautot, mida kasutatakse näiteks ennetustöö tegemisel. „Avalikud üritused, koolitused, evakuatsiooniharjutused, kodukülastused. Samuti muudeks asulasisesteks ja väikese vahemaaga ametisõitudeks,” loetles Loide
Kõige paremini oskab elektriautoga liiklemisest rääkida Saaremaa Lümanda valla hoolekandetöötaja Jelena Pšenitšnaja, kellele kuulub riikliku elektriauto kasutamise rekord. Pšenitšnaja sai elektriauto kätte juuli lõpus ning 31. detsembri seisuga näitas hodomeeter 19 100 kilomeetrit. Praegu on läbisõit 25 000 kilomeetri ringis. See näitab, et elektriautot saab kasutada küll – kui on tahtmist ja kannatust. „Sõidud on põhiliselt vallasisesed ja Kuressaares käimised, aga julgen elektriautoga minna ka Tallinnasse koolitusele. Ühe otsa pikkuseks tuleb umbes 250 kilomeetrit ehk neli ja pool tundi, kui teha kolm pooletunnist laadimispeatust. See võimaldab edasi sõita nii 65–70 kilomeetrit. Praamile minnes laen akut Virtsus või Kuivastus. Järgmine peatus on Ristil, kus on kena kohvik. Tallinnas Järve Selveris on hea aku uuesti ära laadida,” kirjeldas Pšenitšnaja.
Jäigi tee peale
Eesti muutlikule ilmale peab tema hinnangul elektriauto hästi vastu. „Kiirlaadija puhul peab silmas pidama, et vahepeal tuleb kasutada tavalaadijat, et kõik akud täis saaksid. Muidu võib tekkida probleem, kus üks aku on tühi ja teine ei vea välja. Viimane kord Tallinnast tagasi tulles saingi halva kogemuse osaliseks. Natuke maad jäi sihtkohast puudu, jäin tee peale ning mind viidi slepis kohale,” meenutas ta.
Enne elektriautole üle minemist oli Pšenitšnaja bensiinimootoriga auto kasutaja. Tema sõnul oli eelmise tööauto boonuseks see, et „tavaline auto” ei sea ajalisi piiranguid ja sõidu võib teha ükskõik kui pika. Igapäevased sõidud linna ja tagasi jäävad tema sõnul tavaliselt 70 kilomeetri kanti nagu varemalt bensiinimootoriga auto töösõitude puhulgi. Elektriautot peab sel juhul iga päev laadima, kuid õnneks on Lümanda vallas kaks tavalaadijat ning kaks kiirlaadijat. „Igapäevane rutiin: tuled sõidust ja paned kohe auto stepslisse. Maksan selle osa ise kinni, mis ma autot kodus laen. Elekter kallines mul paketipõhiselt ühe kolmandiku võrra. Kui varem kulus sõitude jaoks 54 eurot, siis nüüd 78. Aga ikkagi on jätkuvalt odavam elektriautoga sõita. Bensiinimootoriga sõites oleksin maksnud 170 eurot rohkem kui nüüd,” nentis ta.
Elektriautode miinus on sotsiaaltöötaja arvates ka selles, et i-MiEV on väike auto. „Üksvahe pidin toiduabi jagama bensiinimasinaga, kuna elektriauto pagasiruum on väike ja väga palju asju peale ei mahu. Kui lähen linna, siis mahub peale juht ja kolm inimest. Kui mul tuleb sõidutada kahte puudega inimest, kummalgi saatja kaasas, siis pean ikkagi minema bensiinikaga,” lausus ta. Teine kitsaskoht on see, et Pšenitšnaja kogemusel kiirlaadijad igal pool alati ei tööta.
Elektromobiilsuse programmi juht Jarmo Tuisk leidis, et eestlased on siiski hakanud tasapisi elektriautosid omaks võtma. Tuisk on ka ise elektriauto kasutaja ning augustist tänaseni on ta läbi sõitnud veidi üle 6000 kilomeetri. „Kui majandusministeerium uuendas eelmise aasta alguses elektriautode toetuste taotlemise prognoosi, siis seati sihiks aasta jooksul 60–65 elektriauto taotlust. Reaalselt väljastas KredEx positiivseid otsuseid 87 autole ehk siis oluliselt enam, kui prognoosis. Praeguseks on neid juba 104, suurem osa erasektoris,” lausus ta. Tuisu sõnul on meil täna ka suurim töötav kiirlaadimisvõrk Euroopas, kus 163 laadijast on paigaldada veel 11.
Tartu Kalda päevakeskuse sotsiaaltöötajate hinnangud elektriautole
-Talvistes oludes väheneb läbitav vahemaa umbes poole võrra, kui kasutatakse soojendust.
-Ideaalne perioodil kevad-suvi-sügis. Talvel ühe laadimisega läbisõit 30–40 km.
-Autod olid töökindlad temperatuurini –15 C°. Alates temperatuurist –20 C° külmusid mõnikord ära, näiteks ei käivitunud. Probleem võis olla ka eelsoojenduse puudulikus kasutamises.
-Elektrikulust 2/3 läheb lisaseadmetele (kliimasüsteem, kojamehed, raadio, tuled), 1/3 sõiduks.
-Aeg-ajalt probleemid laadijatega.
-Mõned elektroonikarikked.
-Probleeme ei olnud rohkem kui tavalise sõidukiga.
Kui päevane läbisõit jääb 20 km piiresse, on vajalik laadimine igal kolmandal päeval. Päevase läbisõiduga kuni 30 km vajab laadimist igal teisel päeval ja suurema läbisõiduga igal õhtul.
Allikas: Tartu linnavalitsus
