TÄISMAHUS: Hooldekodu juhatuse liige: meil varastati, joodi ja käituti klientidega halvasti
AS Hoolekandeteenused tegeleb peaasjalikult psüühiliste erivajadustega täiskasvanutele hoolduse pakkumisega. Praegu on ettevõttel üle Eesti ligikaudu 2300 klienti, kel tuleb teenuse eest välja käia sadu eurosid kuus. Firma kuulub täielikult sotsiaalministeeriumile ehk Eesti riigile.
Ettevõtte mulluses aastaaruandes on kirjas, et kaadri voolavus oli aastaga 15 protsenti. Niisiis kui eelmisel aastal töötas seal keskmiselt 1034 inimest, siis ametit pidi neist erinevatel põhjustel vahetama umbes 155.
Jõgeva rääkis, et ligi pooled lahkumised sõlmiti poolte kokkuleppel. Lahkumise põhjuseks oli enamasti töökohustuste rikkumine, mis väljendus Jõgeva sõnul töökohale sobimatus ehk kliendiga ebasobivas suhtlemises või käitumises, usalduse kaotuses ehk ettevõtte või kliendi varaga seotud varguses või pettuses ning tööle mitteilmumises ehk lihtsalt joomisest tingitud tööluusis. Aga töötajaid lahkus või sunniti lahkuma ka muudel põhjustel: töö ümberkorraldamisest tulenevate koondamiste, töötaja haridusnõuetele mittevastavuse ja tervisliku seisundi tõttu.
Ettevõtte aruandest ilmneb veel, et kaadri voolavus puudutab pigem madalama astme töötajaid: 2011. aastal ei lahkunud töölt ükski hooldekodu juht ja ka vanemtegevusjuhendajatest lahkus vaid kaks.
Kuni 510 eurot kuus
Jõgeva ei salga kaadri voolavust kommenteerides, et alati ei olegi hooldekodudesse kusagilt haritud ja kvalifitseeritud personali võtta. „Uue halduspersonali leidmine on loomulikult lihtsam kui uute klienditeenindajate leidmine, kusjuures võimalused erinevad oluliselt ka piirkonniti. Suurema osa klienditeenindajaid, kes meile tööle tulevad, koolitame klienditööks välja kas ise või läbi koolituste,” andis juhatuse liige mõista, et sisuliselt võetakse psüühiliselt haigete inimestega tegelema vastava kvalifikatsioonita töötajaid.
Tõenäoliselt ei soosi haritud tööjõu palkamist hooldekodude palk. Riigile kuuluv äriühing maksab näiteks puudega inimestega tegelevatele töötajatele kuni 510 eurot kuus. „Klienditeenindajate töötasu sõltub nii töötaja kogemustest psüühilise erivajadusega inimesega töötamisel kui ka omandatud kompetentsusest, sealhulgas haridusnõuetele vastavus, ning ametiastmest. Keskmise palga vahemikud erinevates üksustes on 460–510 eurot,” selgitas Jõgeva.
Haldustöötajate keskmine palk sõltub töötaja ametikohast. „Meil on tööl näiteks kokad, katlakäitlejad, hooldusmeistrid, puhastusteenindajad, valvurid jne. Keskmine palk on haldustöötajatel vahemikus 380–500 eurot,” ütles ta.
AS-i Hoolekandeteenused juhatuse esimehe Maarja Mändmaa kuupalk on seevastu näiteks 3700 eurot. Firma aruandest jäi silma, et juhatuse liikmetele makstud tasu aastaga suurenes: mullu oli see 123 842 eurot, tunamullu 89 077 eurot.
Eesmärgiks lugupidamine
Hoolekandeteenused AS-i nõukogu esimees on sotsiaalministeeriumi ametnik Sirlis Sõmer-Kull. Temagi ei leidnud, et 15-protsendiline kaadrivoolavus oleks midagi ennekuulmatut. „Kui vaadata maailma praktikat, siis sellise sektori – tervishoid, hoolekanne – asutustes on täiesti tavapärane 15–16% personali voolavust. Tööandja algatusel töösuhete lõpetamise ajenditeks on olnud nii töökorralduse optimeerimine kui kahjuks ka töötajate ebaeetiline või ebaprofessionaalne käitumine. Eesmärk on, et AS-is Hoolekandeteenused töötavad ainult kliendist lugupidavad töötajad, kes teevad kvaliteetset tööd,” kommenteeris ta.
Sõmer-Kulli väitel on ettevõte püüdnud personalipoliitika kaudu luua motivatsioonisüsteemi, mille hulgas erinevad palgatasemed ja lisatasu maksmise võimalused. „Kindlasti aitab palgatõus ka. Selleks vahendite leidmiseks on oluline mõelda, kuidas teenust innoveerida, et ettemääratud piirhindade raames saada hakkama üha suureneva palgatõusu survega. Kuid üks oluline personali värbamise ja voolavuse mõjutaja on teenusekohtade, kodude toomine senistest äärealadest suurematesse keskustesse, kus elab rohkem inimesi ja nad on näiteks vähem sõltuvad bussigraafikutest, mis kokkuvõttes annab laiemad võimalused personali värbamiseks üldse,” ütles Sõmer-Kull.
Hooldekodude töötajate ebaeetiline käitumine ja empaatiapuudus on valus teema olnud juba aastaid. Sama puudutab hooldekodude kohta saabuvate kaebuste kontrollimist.
Patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves meenutas üht aastatetagust äärmiselt kurba juhtumit, mis jäi tõendamata: „Hoolealune suri. Teised samas toas viibinud väitsid, et sanitar peksis hoolealuse surnuks. Sõna otses mõttes peksis surnuks... Karistuseks, sest inimene oli hooldekodust põgenenud. Uuriti, ja öeldi, et teised hoolealused mõtlesid peksmise jutu välja. Vaimselt haigete juttu ei saa ju tõsiselt võtta, uskuda. Ja oligi kogu lugu. Inimesi suri, aga miks, ei huvitanud kedagi.”
Inimõiguste tagamine
Ilvese sõnul peaks Eestis sarnaselt näiteks Suurbritanniaga olema selge ja kõigile arusaadav patsientide kaebuste vastuvõtmise süsteem, mis ei alandaks ega väntsutaks kaebajat. „Suurbritannias on koroneride süsteem, samuti nn patsientide advokaatide süsteem, mida rahastab Suurbritannia riik. Miks riik? Sest inimõiguste tagamine on kõikjal ja alati riigi ülesanne,” ütles ta.
„Kui näiteks ema helistab koronerile ja ütleb, et arstid tapsid minu lapse just praegu operatsioonilaual ära, siis koroner tuleb enda spetsialistidega, operatsioonisaal kuulutatake kuriteopaigaks, lint tõmmatakse ümber ja algab menetlus, kes, mida ja kui palju tegi ja mida tegemata jättis. Kaebajat ei naeruvääristata, alandata ega ähvardata,” selgitas Ilves.
Eesti kõige nõrgem koht hooldekodude ja raviasutuste kohta laekuvate kaebustega tegeledes on Ilvese arvates nende sisuline ignoreerimine. „Uuritakse, võetakse ravi- või hooldeasutuse töötajate ütlusi puhta kullana ning sinna see jääb. Kaebaja on ise süüdi, rumal, pahatahtlik. Sõltumatut institutsiooni, kes tegeleks kaebustega ja seeläbi olemasolevat süsteemi tervendaks ja kohendaks, ei olegi olemas,” sõnas Ilves.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Margus Tsahkna (IRL) sõnul on komisjonis hooldeasutuste teenuste kvaliteedist räägitud ja sisukam arutelu on kavas sel sügisel. „Peame hoolekandeasutuste teema väga tõsiselt käsile võtma,” ütles Tsahkna.
Avalikult jälgitav
Eeskuju võiks võtta rahvusvahelistest InterRAI hindamis-kriteeriumidest, mille kehtestamise korral saaksid nii hooldatavate lähedased kui ka hooldatavad ise avalikult jälgida, kuidas süsteemiga ette nähtud standardeid täidetakse.
„Ma tean, et mõõdetavate standardite sisseseadmine tekitab vastuseisu, eriti kohalikes omavalitsustes, aga samas julgen öelda, et praegusel juhul turg ei toimi. Ka hoolekandeteenuste turg saab toimida ja kliendid hooldekodusid valida ikkagi ainult juhul, kui nad teavad sisuliselt, kes ja millist teenust pakub,” ütles riigikogulane.
„Majad on paljuski korda tehtud, aga kuidas neis hoonetes abivajajatega käitutakse, pole teada. Meie eesmärk peaks olema kõigile kättesaadava info aus avaldamine. See aitaks ka kiiremini ja efektiivsemalt puudusi kõrvaldada,” rääkis Tsahkna ja lubas, et arutelul pannakse paika alusstandardid ja antakse hoolekandeasutustele tähtajad end nendega kooskõlla viia.
„Me ei saa võib-olla kohe seada Põhjamaade standardeid, kuid lati alt ei ole ka mõtet läbi joosta. Eriti veel olukorras, kus me ei pea ise midagi leiutama. InterRAI on ammugi olemas ja kehtib paljudes riikides,” lisas Tsahkna.
Tema sõnul kaasatakse kindlasti hoolekandeteemalisse avalikku arutellu eri osapooled. „Niiviisi on parim viis saada infot, millest meil on praegu kõige enam vajaka,” kinnitas riigikogulane ja lubas, et kriitiline ja paljudele osapooltele vastikult valus probleemistik ei kao sotsiaalkomisjoni arutelul kindlasti poliitilise kempluse varju.Pane täheleTöölepingujärgse töö eest maksti tulemustasu
AS-i Hoolekandeteenused 2011. aasta aruandest jäi silma juhatuse liikmetele makstud tasu suurus ja selle kasv võrreldes 2010. aastaga. Mullu oli see 123 842 eurot, tunamullu 89 077 eurot.
Juhatuse liikme Toomas Jõgeva selgituse järgi mõjutas seda kõige rohkem asjaolu, et 2010. aasta esimeses pooles töötas ettevõttes kaks, aga alates juulist kolm juhatuse liiget.
Mis puudutab tulemustasusid, siis nende maksmist ettevõtte kahele nõukogu liikmele kahe kuupalga ulatuses selgitas riigifirma nõukogu esimees Sirlis Sõmer-Kull niimoodi: „Nõukogu pidas oluliseks, et hoolimata kriitilistest aegadest on asutus täitnud äriplaanis toodud eesmärgid.”
„Lisaks on täiendavalt oluliselt panustatud raske ja pikaajalise psüühikahäirega olulise töövõime kaotusega isikute tööhõive parandamisse. Kuna tegemist on keerulise sihtgrupiga, siis neile töövõimaluste otsimine ja loomine väljaspool aktsiaseltsi tegevust on oluline saavutus. Samuti on panustatud oluliselt teenuste kvaliteeti, asutus on omandanud EQUASS-i kvaliteedimärgi,” kommenteeris Sõmer-Kull, millistel põhjustel tulemustasusid maksti.Kes töötavad?Madalapalgalised naised, juhtidest mehed
AS-i Hoolekandeteenused eelmise aasta majandusaruandest selgub, et enamiku personalist moodustavad kliendiga vahetult tööd tegevad või selle juhtimisega seotud töötajad. Suuruselt järgmise osakaaluga on haldusteenus, mille alla kuuluvad pesukorrastuse, hoonete remondi ja hooldusega ning transpordiga seotud töökohad.
Kliendiga iga päev kokku puutuv meditsiinipersonal moodustab kuus protsenti töötajatest. Ka toitlustusvaldkonnas töötab üpris väike osa töötajaid – kokku seitse protsenti.
Juhtimisvaldkonna alla käivad asjaajamise, raamatupidamise, personalijuhtimise ja üldjuhtimisega tegelevad töötajad, kes kokku moodustavad ettevõtte töötajatest neli protsenti.
Ettevõtte töötajate koguarvust on naisi 88 protsenti ja mehi 12 protsenti. Tegevusjuhendajatest ja meditsiiniõdedest on mehi üheksa ning haldusteenuste ja juhtimise alal kokku 25 protsenti. Ettevõtte töötajate keskmine vanus on naistel 47 ja meestel 49 aastat.Tasub teadaRiigifirma ajalooline taust
2004. aastal lõpetati maavalitsuste hallatavate 16 riikliku erihoolekandeasutuse tegevus. Asutuste vara anti üle AS-ile Hoolekandeteenused, mis jätkas klientidele erihoolekandeteenuste osutamist.
Ettevõte asutati 2007. aastal Medis AS-i baasil. Medis tegeles omal ajal haiglatele meditsiiniseadmete vahendamisega, aga kuna aja jooksul tegevusvaldkond muutus ja haiglad reorganiseeriti tervishoiuteenuste reformiga omaette juriidilisteks isikuteks, lõppes sisuliselt ka Medise tegevus.
Praegu on ettevõttel üle Eesti ligikaudu 2300 klienti. Sel aastal ehitatakse 21 hoolekandeasutusele veel kaheksa hoonet juurde. 
