Üleeilne „Pealtnägija” kiskus lahti IRL-i Jõgevamaa esipoliitiku Paul Kärbergi haavad, mis polnud jõudnud viimasest kohtulahendist veel õieti kinnigi kasvada. Aasta eest süüdistati teda valijate mõjutamises 2009. aasta valimiste eel, kuid mõisteti õigeks.

Kokk tõrjub süüdistusi

Nüüd otsustasid talle allunud kalurid esimest korda avalikult rääkida, kuidas Peipsi kalakuningaks ristitud Kärberg sundis neid erakonda astuma ja praeguseks riigikokku jõudnud Aivar Koka poolt hääletama. Väidetavalt on just Kokk maaelukomisjoni esimehena Kärbergi tööriist kindlustamaks ülevõimu Peipsi kalasadamates.

Kokk tõrjub süüdistusi, nagu oleks ta palunud kellelgi tema valjaskonna kasvatamise eest hoolitseda. Ta väidab, et enne riigikogu valimisi ta Kärbergi ei tundnudki ning külastas Kärbergi Kallastel asuvaid ettevõtteid esimest korda alles kevadel – siis juba rahvasaadikuna.

„Enne seda polnud me isegi kohtunud. Ühtegi otsust pole ma Paul Kärbergile samuti välja kaubelnud,” kinnitab Kokk kätt südamele pannes. „Kui ma valetan – lööge mind või risti!”

Kokk peab enda põhimõtteks poliitikuna vältida igasugust isiklikku kasu.

Paul Kärberg rehmab nähtud saatelõigust juttu tehes käega – tõele vastavat seal üksnes tema seotus kalaäri ja poliitikaga. Kust peaks ärimees võtma aja, et iga kaluriga eraldi tegeleda, liikmeavaldusele allkiri võtta ja bussitäite kaupa erakonna ülemkogule sõidutada, imestab ta. Tema sõnul pole see võimalik juba ainuüksi seetõttu, et ettevõte autopark piirdub ühe 18-kohalise väikebussiga.

Aga see pole veel kõik. Valetavad tema sõnul hoopis kalurid, kelle eesmärgiks on illegaalse püügi jätkumine Eesti suurimal järvel. Peipsi kalurite ühingu esimehe Priit Saksingu hinnangul peaks seal toimuva musta äri vastu tõusma huvi kõigil riigi maksumaksjatel.

Kokk laiutab käsi

Lisaks Saksingule, kes on varem kahel korral valitud ka Jõgeva maavanemaks, hoiab Kärbergi selja taha kogu piirkondlik juhatus. Ligi kolmveerandtunnise koosoleku järel ei leitud põhjust, miks Kärbergi või Kokka umbusaldada.

Esimees Aivar Kokk astub ruumist välja käsi laiutades: „Juhatus otsustas, et järgmine koosolek toimub Peipsi ääres, kus selgitatakse välja, kas kedagi võidi kaamera ette meelitada. Ja loomulikult me taunime vägisi parteisse toomist sada protsenti.”

Vahetult enne koosoleku lõppu astub veel ruumi üks keskealine härra. Liivar, ehitaja – tutvustab ta end – ja selgitab paari lausega oma poliitilisi ambitsioone: „Parema tuleviku nimel! Tänapäeval on väljaränne suur, seda võiks takistada, inimesed võiks jääda ikka siia.”

Juhatuse liikmed küsivad paar küsimust. Seejärel surub piirkonna esimees Kokk Liivaril kätt. Kõlab aplaus. Nüüd on Liivar erakonna täieõiguslik liige. Kokk märgib Eesti Päevalehele, et see on hea näide, kuidas erakonda vastu võtmine tegelikult
käib.



KOMMENTAAR

Sundparteistamine on lubamatu

Urmas Reinsalu

IRL-i esimees

Igasugune sundparteistamine on lubamatu. IRL on avatud erakond, kuhu inimesed tulevad vabatahtlikult. Kui keegi tunneb, et ta ei soovi olla IRL-i liige, siis on ta vaba sellekohaseid valikuid langetama.

Erakond kavatseb „Pealtnägija” saates kõlanud asjaolusid tõsiselt uurida ja seejärel on võimalik seisukoht kujundada. Pean otstarbekaks, et Paul Kärberg peataks oma tegevuse erakonna organites, kuni neis asjus on selgus saadud.