TÄISMAHUS: Kanal 2 ja TV3 ähvardavad taas antenni kaudu vaatajad pildita jätta
Nad teevad seda jälle. Suuremate eratelekanalite juhid ähvardavad taas suvel vabalevist lahkuda, mis jätaks seni kaablifirmade lepinguta televaatajad kõigest kolme telekanali – ETV, ETV2 ja Tallinna televisiooni – levialasse. Tõsi, neid ähvardusi on tehtud korduvalt varemgi, kuid nüüd paistab olukord senistest kordadest kõige tõsisem olevat.
Vabalevist pagemise eestkõneleja on taas TV3, kellele vaatajate vähesus on toonud tugeva reklaamimüügi languse ja kelle lisatulude leidmise soov on seetõttu mõistetav. „Telereklaami turult on viimaste aastatega haihtunud üle 11 miljoni euro,” toob TV3 juht Priit Leito näiteks. Tema sõnul lõppeb TV3 leping mitme suure kaabelsideoperaatoriga 30. juunil ja seejärel ei pruugi telekanaleid ilma kaabelfirmaga sõlmitud lepinguta näha.
Miinustes vaevlevad telekanalid soovivad saada kümnist kaablioperaatoritelt, mis viimastel aastatel järjekindlalt kasumit teenivad. Praegune olukord tähendab telefirmade jaoks seda, et kui tellite näiteks koju Starmani kaabeltelevisiooni, siis maksate küll kogu paketi eest Starmanile, kes teenis 2010. aastal 3,2 miljon eurot puhaskasumit, kuid see omakorda ei maksa ei TV3-le ega ka Kanal 2-le.
Levitajad teenivad tasuta pildi pealt
„Kaablioperaatorid tõlgendavad seadust nii, et nemad meile sisu eest ei maksa, aga lõpptarbijaile müüvad meie kanaleid raha eest edasi küll. Seega saab levitaja vaheltkasu, kui müüvad meie poolt tasuta toodetud telepilti,” põhjendab Leito.
Telekanalid näitavad seejuures näpuga majandusministeeriumile, millelt oodatakse justkui olukorra lahendamist. Minister Juhan Parts ei saa aga enda sõnul aru, mille üle telekanalid täpsemalt kurdavad. „Kui kellelgi on mingi muutmisettepanek, siis tulgu sellega ka välja. Probleem, mida nad tõstatavad on see, et neil on õigus nõuda tasu kaabellevioperaatoritelt, aga mis seal meil siis rohkem täiendada, kui kokkulepe peab tulema ikkagi ettevõtete vahel,” ütles Parts. „Ministeerium tagab, et kõigil oleks juurdepääs sidelevitajatele, kuid ringhäälingupoliitika küsimusi ei pea meie sellega lahendama. Eilne uudis oli ausalt öeldes kummaline, et justkui minul oleks mingisugune võimas sulepea, kuid ega ma ju nii võimekas mees ka pole.”
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi arvates tegelevad telekanalid lihtsalt endale suurema voolumahuga rahakraanide otsimisega. Eeskuju tuleb omakorda Euroopast, kus Partsi sõnul on valdav osa telekanaleid edastavaid meediaettevõtteid vabalevist lahkunud. „Pigem ma arvan, et eratelekanalid tahavad olla nagu muud eratelekanalid ehk võtta raha kõikjalt, kus seda võimalik,” leidis Parts.
Ministeeriumi sideosakonna juhataja asetäitja Mart Laas arvas samuti, et reklaamituru kuivamise järel otsivad telekanalid lihtsalt uusi ärimudeleid. Elektroonilise side seaduse praegu kehtiva 90. paragrahvi järgi peab sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, tagama nii avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammid kui ka vaba ligipääsuga televisiooniteenuse osutaja teleprogrammid, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua.
Mart Laasi sõnul annab seadus telekanalitele õiguse programmi edastamise eest kaabelleviettevõtjatelt tasu nõuda.
Riik endal süüd ei näe
„See seab kohustuse õhus vabalt levivate programmide edastamiseks oma kaabellevivõrgus eeldusel, et telekanal selle eest tasu ei nõua. Kui telekanal otsustab ettevõtjalt programmi edastamise eest tasu nõuda, siis ei ole neil enam kohustust programmi edastada. Samas ei keela see kaabelleviettevõtjal telekanali programmi edastada juhul, kui mõlemad pooled jõuavad tasu maksmise osas kokkuleppele,” kommenteeris Laas.
Majandusministeeriumi vastu ähvardab pöörduda omakorda nende televaatajate pahameel, kes pidid digipöörde ajal endale ostma digiboksi, kuid nüüd avastavad, et pärast vanade ja harjumuspäraste telekanalite vabalevist lahkumist peavad nad nende nägemiseks peale eraldi lepingu sõlmimise ostma jälle uue digiboksi. Minister Parts ei näe midagi halba ministeeriumi täitmata lubadustes digipöörde järel saabuvate uute kanalite kohta, sest ministeerium lõi siiski kõik võimalused uuteks kanaliteks, kuid nüüd omakorda tegutsevad telekanalid omasoodu.
„Neid lubadusi on andnud ikkagi telekanalid ja oleks väga kummaline, kui meile keegi midagi ette heidaks, sest me oleme loonud võimalused jagada massiliselt telekanaleid,” ütles Parts. „Ma arvan, et iga telekanal peab enda vaatajaga silmitsi vaatama, sest teleperekondi, kes ei kasuta mõnda kaabellevifirmat või muid selliseid teenuseid, on kuskil 13 protsenti.”
Leito andmeil on vabalevi kasutajaid ligi 60 000 ehk umbes 10% kõigist teleriga peredest.
