TÄISMAHUS: Kihutajate arv kasvas kahe aastaga 30 protsenti
„Kiiruseületamised näitavad eeskätt inimeste hoiakuid ja väärtusi, tuues valusalt esile puuduliku liikluskasvatuse,” ütleb politsei liiklusjärelevalve eriüksuse juht Tõnis Sulu. „Täna tulevad autokoolist välja juhid, kes ei tunne piisavalt kõiki ohte, sest nende [liiklusohutuse] teemadega tegeldakse õppetöös lihtsalt liiga vähe.” Ta toob näiteks, et kui pealtnäha tundub kiirus sada kilomeetrit tunnis normaalne ja mitte midagi erilist, siis tegelikult tähendab see, et auto liigub igas sekundis ligi 30 meetrit, mis ei paista enam väikse kiirusena.
Elavaks näiteks sellest, et Sulu jutt autokoolidest pole pelgalt teoreetiline, sõidab Eesti Päevalehe silme all Laagna teel politseiradari vaatevälja õppesõiduk, mil kiirust lubatud 70 asemel 101 kilomeetrit tunnis. Auto roolis ei ole õpilane, vaid sõiduõpetaja. Ka statistika näitab kindlalt, et kiiruse ületajaid liigub Eesti teedel ja tänavatel üha rohkem. Kui veel üle-eelmise aasta veebruaris jäi kiirusega vahele veidi üle 1800 inimese, siis tänavu sama ajaga juba üle 3600.
Kuid mida kihutamine tähendab? Politsei analüüs eelmisel aastal juhtunud hukkunute ja vigastatutega liiklusõnnetuste kohta ütleb, et vähemalt 36% juhtudel oli üheks põhjuseks lubatust suurem kiirus. Tänavu ei ole olukord paranenud. „Kui üle-eelmisel aastal hukkus liikluses 79 inimest ning eelmisel aastal 101, siis tänavu liigume paraku juba 135 hukkunu suunas,” ütleb Sulu.
Trahv hoiatuse asemel
Sellest, et politsei on asunud liiklusrikkujaid karmimalt karistama, kirjutas Eesti Päevaleht lähemalt esmaspäeval. Muu hulgas näeb uus taktika ette, et ka nii-öelda väikses ulatuses kiiruse ületajad ei pääse enam hoiatusega. Värske statistika kinnitabki, et kui veel aasta esimestel nädalatel ulatus hoiatusega pääsenud kiiruse ületajate osakaal (kuni 20 km/h lubatust rohkem – H. R.) üle 30 protsendi ja kohati isegi 40 protsendi ligi, siis praeguseks on hoiatuste osakaal vähenenud juba viiendikuni. Ka trahvide suurus on hüppeliselt suurenenud. Eile Tallinnas Pirital teeb lubatud 50 asemel 71-ga sõitnud Soome ärimees lahkus politseibussist 140 euro võrra vaesemana. Eelmisel aastal oli samasuguse rikkumise trahv keskmiselt umbes 80 eurot.
Ehkki Sulu sõnul peaks politsei töö olema ainult liiklusjärelevalve ehk rikkujate tabamine ja karistamine, siis praegu on politsei enda kanda võtnud ka autojuhtide harimise. Näiteks on osasse politseiautodesse üles seatud ekraanid, millelt protokolli kirjutamist ootavad autojuhid saavad vaadata videoid kiiruse ületamise tagajärgedest. „Mõnikord jäädakse filmi nii süvenenult vaatama ja hakatakse igasuguseid küsimusi juurde pärima, mis on iseenesest hea, sest filmiklipp on järelikult mõtlema pannud,” muigab Birgit Niin, kes ka eile Tallinnas Pirita teel kiirust ületanud autojuhtidele trahvipabereid vormistas.
Õpetlikud paberid
Protokolli ühe osana annab Niin igale liikluseeskirja rikkujale politseiautost väljudes kaasa paberi, mis näitlikustab eeskirjarikkumise sisu. Kui tegemist on kiiruseületajaga, siis on kirjas, milline oli lubatud sõidukiirus, milline tegelik sõidukiirus ja kui palju pikemaks venis seetõttu kiiruseületaja reageerimisaeg, pidurdusteekond ja peatumisteekond. Joobnud juhid saavad aga paberi, mis muu hulgas näitab, kui kaua aega kulub säärase joobega inimesel kainenemiseks.Uuring90 protsenti juhte tunnistab: ületan kiirust regulaarselt
Valikor Konsult OÜ kiiruskäitumise uuringus väitis 89% Eesti meesjuhte ja 83% naisi, et nad ületavad linnadevahelistel põhiteedel tihti kiirust ega pea seda oluliseks rikkumiseks. Väiksematel ja kohalikel maanteedel ületab kehtestatud piirkiirust 87% mehi ja 83% naisi, linnades ja asulates 69% mehi ja 56% naisi. Kiiruse ületamise peamiseks põhjuseks nimetati soodustavaid sõidutingimusi (75%). Teisel kohal oli arvamus, et kiiruse ületamine kuni 10 km/h on üldiselt aktsepteeritav (74%). Kiirust ületatakse enamasti ka möödasõitu tehes.
Samast uuringust selgus, et kiiruskontrolli meetmesse suhtuvad juhid üldiselt positiivselt. Positiivseid hinnanguid anti kiirustabloode paigaldamisele, liikluskasvatuse ja politsei järelevalve tõhustamisele ning püsikiirushoidja olemasolule autos. Hästi suhtutakse ka autojuhtide teadlikkuse suurendamisse, kiiruskaameratesse ja autodesse elektrooniliste seadmete paigaldamisse, mis hoiatavad või takistavad kiiruse ületamist.
