TÄISMAHUS: Lapsed armastavad tervisliku toidu asemel viinereid ja makarone

 (23)
TÄISMAHUS: Lapsed armastavad tervisliku toidu asemel viinereid ja makarone
AppleMarkFoto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht

Lasteaednike ja kooliõpetajate sõnul saavad lapsed järjest vähem süüa kodus valmistatud toitu.

Batmani-kuubikud leivakuubikute asemel, Rõõmupallide rühma tugevaks tegeva lemmikpudru nimeline kaerahelbepuder ja heleroosa unistuse nime kandev peedisupp on näited, kuidas lasteaiatöötajad muudavad lasteaialapse lauale tuleva toidu väikse fantaasialisandiga talle vastuvõetavamaks ja huvipakkuvaks. Fantaasiat läheb aga üha rohkem vaja, sest kiire elutempo tõttu poest valmistoitu ostvad vanemad muudavad lapsed lasteaiatöötajate sõnul uute toitude vastu üha umbusklikumaks – nad lihtsalt pole paljusid roogasid oma mõne eluaasta jooksul veel kordagi näinud.

„Võrreldes möödunud aastakümnetega on lastevanematel toiduvaliku ja harjumuste kujundamisega muidugi raskem, sest lapse toitmine vajab teadvustamist ning palju meelekindlust – ebatervisliku toidu ja maiustuste reklaam on kõikjal,” leiab Tallinna Rõõmupesa lasteaia direktor Lea Pihelgas.

„Nii on juhtumeid, kui laps tuleb lasteaeda, kompvek suus, või antakse lapsele järele tulles kohe maiustus pihku, nagu oleks teda vaja tsirkuselooma kombel lasteaias oldud aja eest tänada.”
Eesti Päevaleht küsis kümnetelt lasteaedadelt ja koolidelt laste toidueelistusi ning hoolimata mõningatest erinevustest nimetatakse ikka tavalisi lemmikuid: makaronid, kalapulgad ja viinerid – just põhjusel, et kodudes on need kõige levinumad ja lastele tuntud toidud. Lasteaedades võib kalapulki ja viinereid pakkuda maksimaalselt kord kuus ja mõnigi lasteaed kasutab neid sel juhul pigem supikomponendina kui taldrikult vastu vaatava vorstihakatisena.

Samal teemal:


Endla lasteaias korraldati näiteks laste endi seas küsitlus, kus mudilased said teada anda oma lemmiktoitu, ja edetabelis polnud üllatusi: kalapulgad, kotletid, makaronid, viinerid, kartulipuder, praekartul, friikartul, pitsa ja hamburger.


„Lapsed tahavad viinereid seetõttu, et see on neile kodust tuttav ja harjumuspärane toit,” ütles ühe pealinna lasteaia direktor. „25 aastat tagasi oli viiner defitsiitne toiduaine ja kuna seda sai harva, siis maitses see ka hästi. Võimalik, et praegused lapsevanemad mäletavad enda lapsepõlvest viineripuudust ja tahavad tänapäevase laia valiku juures pakkuda lastele seda, mida nad ise lapsepõlves ei kogenud.”

Saksa gümnaasiumi direktori Külli Puhkimi sõnul peavad ka koolid äsja kooli tulnud laste sööma meelitamisega kurja vaeva nägema. „Kõige halvemini sööb 1. klass, sest siis on veel klassis mõni laps, kes ei söö näiteks pikkpoissi, ja seejärel ei söö seda terve klass,” meenutas Puhkim koolis aset leidnud juhtumit. „Võib täitsa olla, et väljaspool kooli sooja sööki lastele ei antagi ja seda mitte sellepärast, et pole võimalust, aga pigem seepärast, et pole tahtmist või viitsimist teha, kui poest on lihtne karbiga võtta ja kodus ka karbiga lauale panna.”


Ebahaigete laste vanemad


Direktorite sõnul kiidavad lapsevanemad küll peaaegu alati lasteaia toidusedeli heaks, kuid üha rohkem on tekkinud allergilisi lapsi. „Eriti torkavad silma tekkinud allergiad piima ja piimatoodete suhtes, aga see on seotud inimeste immuunsüsteemi muutustega, mis läheb üha enam nõrgenemise suunas,” teadis üks lasteaiadirektor rääkida.
Ent samavõrra on juurde tulnud ka lapsevanemaid, kelle lapsel moodne meditsiin allergiat ei leia, kuid armastav vanemasüda leiab.

Seejuures tunnistavad pedagoogid, et vähemalt värske juurvili ja lasteaedade pakutavad vitamiinipausid muutuvad aasta-aastalt populaarsemaks ja nendega lastel probleeme pole. See-eest salateid pole lapsed pahatihti kodus näinud ja näiteks 15 aastat tagasi pidevalt koolilõuna osa olnud vinegrett on mitme lasteaiajuhi sõnul lootusetu juhtumina menüüst täiesti eemaldatud. Peale selle on populaarsuse kaotanud kalaroad.


Lasteaiatöötajate sõnul jätavadki lapsevanemad pahatihti uute toitude tutvustamise üksnes lasteaia õlule. „See ongi meie töö osa ja ega ei saagi lapsevanematelt alati rohkemat nõuda, kui ta peab varakult lapse enne tööd meile tooma ja siis pärast tööd koju viima – nad lihtsalt ei jõua,” ei teinud lasteaedade direktorid sellest probleemi, kuid ühtlasi märkis mõnigi, et juhtub ka olukordi, kus lapse vastumeelsuse tekitab just lapsevanem, kes ütleb juba lasteaias menüüd nähes lapsele, et mõni toit pole hea. 

Loe veel


„Vahepeal võib kuulda, kuidas lapsevanem loeb lapsele päevamenüü ette ja peaaegu iga toidu järel kinnitab lapsele, et seda sa ei söö – no siis polegi ime, et laps pärast sellist „reklaami” ei söögi,” ütles ühe kesklinnas asuva lasteaia direktor. „Üldjuhul enamus lapsi harjub lasteaia toitudega, millest suurt osa nad lasteaias saavad esimest korda elus – isegi kunagi nii tavapärased supid, nagu borš ja hernesupp, või pidulauaroog rosolje võivad olla mõnes kodus täiesti tundmatud.”

Salateid ei sööda, toorest juurvilja süüakse

Ülle Pais
Tallinna Meelespea lasteaia
õppealajuhataja

Laste soovil, küsitluse alusel pakume suppi kolm korda nädalas ja praadi kaks korda. Väga meeldib lastele süüa kohupiima ja musta leiba, meeldib juua piima. Meeldivad ka helbed ja makaronid. Töötajatele üllatuseks on populaarseks saanud kalasupp! Meie pakume lastele viinereid väga, väga harva.
Eriti ei meeldi lastele salatid, aga hea meelega süüakse tooreid tükeldatud  juur- ja puuvilju.
Kuna on palju neid lapsi, kes alles sel sügisel lasteaiateed alustasid, siis nemad eelistavad kohupiima ja püreestatud suppe ja on näha, et paljusid lasteaias pakutavaid toite nad söönud ei ole, kuid harjutamine teeb meistriks!
Aastate jooksul on ehk muutunud see, et magustoite, nagu mannavaht, vormid, mahlapudrud, enam ei eelistata.
Aedviljad on tänapäeval väga populaarsed, aga eelneva ajaga võrreldes on ju tohutult suurenenud nende kättesaadavus aasta läbi ja ka kvaliteet – siniseid kartuleid näeb vaid unes.

Umbusk kõige uue vastu

Marianne Liiv
Tallinna Kadaka lasteaia
direktor

Toitlustamine on valdkond, millega näeme iga päev piisavalt vaeva, kuna laste toitumisharjumused on ju kodudes erinevad ja laps on kindlasti väga umbusklik uue ja harjumatu vastu.
Mida siis lapsed armastavad? Kindlad lemmikud on supid, makaronid, viinerid (neid viimaseid anname me ainult vastavalt sotsiaalministri määruses kehtestatud korrale). Eriti ei soovi lapsed salateid, hautatud köögivilja ja nn uusi ja harjumatuid magustoite. Kuidas meelitame ja õpetame neid sööma? Ikka eeskuju kaudu: õpetaja ja õpetajaabi söövad koos lapsega, väiksematel tuleb appi käpiknukk ja lemmikmänguasi. Köögivilju viiakse isegi õue, et koos õueõppega harjuda nende maitsega. Kui ollakse juba harjunud toidu maitsega, hakatakse ka sööma.
Oleme muutnud toitude nimetusi nt rühmade nime järgi. On ju suur vahe, kas süüa lihtsalt kaerahelbeputru või süüa Rõõmupallide rühma lemmikputru, mis teeb tugevaks . Köögivilja ja puuvilju süüakse meelsamini tükeldatult, nii on meil rühmades juurvilja- ja puuviljakangid, mis kõik ära süüakse. Õpetajad teevad lastega ise salateid, siis süüakse kõik ära, samuti tõstavad vanemad lapsed endale juurviljasalatit ise ja siis on see juba oma valik, mitte kellegi poolt sunnitud, ja jälle sööb lapse selle ära.

Söömisharjumused algavad kodust

Merike Vaarandi
Lasnamäe üldgümnaasiumi
direktor

Laste toidueelistused ja söömisharjumused algavad ikka kodust. Ka meil süüakse hea meelega viinereid – ju siis kodudes seda ka sageli pakutakse –, kooli söökla pakub seda rasvapommi vaid kord kuus.
Oleme selles mõttes õnnelik kool, et meie kooli toitlustav firma ei kasuta poolfabrikaate ja valmistab kogu toidu toorainetest kohapeal, mis teeb toidu maitsvaks.
Lapsed on praeguse toitlustaja tegutsemise ajal rohkem erinevaid toite sööma hakanud. Ka supid, mida varem ei tahetud, on hakanud tasapisi „peale minema”, tasapisi paraneb ka köögiviljade ja salatite söömine.
Üsna hästi ostetakse puhvetist toorest porgandit, samuti koorikleiva vahele pandud praelõigu, salatilehe ja kurgi-tomativiiluga võileibu.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare