ELDÜ juht Piret Loomets nentis, et nelja aasta eest oli ta sunnitud panema oma tollal kolmeaastase poja eralasteaeda, kuna kohalik aed keeldus diabeedihaige lapsega tegelemast. „Nüüd mõtlen küll, et oleksin võinud võidelda,” ütleb Loomets.

Leidub ka juhuseid, kus kaksikutest ollakse nõus vaid tervet last rühma võtma või on ema-isa sunnitud ise mitu korda päevas lasteaias süstimas ja veresuhkru taset mõõtmas käima. Samuti on pered kolinud näiteks Rootsi, kus lasteasutuste töötajad suhtuvad diabeediga poistesse-tüdrukutesse paremini ja toimetulek on lihtsam.

Loometsa sõnul kardavad Eesti lasteaiaõpetajad vastutust võtta ja pelgavad uusi toiminguid, näiteks lapse veresuhkru mõõtmist enne söögikordi või insuliini manustamist kas süstla või insuliinipumbaga. Seetõttu ei saagi vanemad tööle minna, vaid peavad lastega koju jääma, või on lasteaialapsel diabeediga kaasnevate tüsistuste tekke oht – kui veresuhkrutase pole stabiilne, ei ole ka lapse tervis hea.

Probleemi lahendamiseks hakkasid tervise arengu instituut ja ELDÜ eelmisel sügisel pakkuma koolitusi ja nõustamist nendele lasteasutustele, mille vanemad selleks soovi avaldavad. Selle aja jooksul on diabeediõed käinud 15 asutuses, millest 13 on seejärel edukalt diabeediga lapsi vastu võtnud. Üheks selliseks on Neeme lasteaed Jõelähtmel, kus praegu käib ka Mailis Virve varsti viieaastaseks saav tütar Meribel.

„Meribel piiksub!”

Virve sõnul sujus Meribeli lasteaeda minek, kuna ta teatas töötajatele juba varakult, et kavatseb tütre sinna tuua. Aasta ja seitsmekuusena diabeeti haigestunud Meribelil õnnestus enne aeda minekut saada ka insuliinipump, mis on pidevalt tema keha külge kinnitatud ning lubab mõõta ja manustada ravimit süstimata. Siis, kui saabus aeg laps aeda panna, käisid lasteaiaõpetaja ja juhataja ELDÜ koolitusel, samuti oli terve esimese lasteaianädala Meribeliga kaasas tema ema.

Meribeli lasteaiaõpetaja Iida-Leena Alliku igapäevaseks ülesandeks on mõõta lapse veresuhkrut enne välja minekut, õuest tulles ja enne söögiaegu. Enamasti kasutab Meribel insuliinipumba juurde kuuluvat sensorit, mis mõõdab terve ööpäeva tema veresuhkrut ja hakkab selle muutudes piiksuma. Alliku sõnul on siis vaja vajutada pumba nuppu ja insuliini juurde manustada või anda lapsele midagi magusat süüa. Virve räägib, et kui alguses oli tal hirm, et teised lapsed tunnevad pumba vastu liialt huvi ja hakkavad seda voolikust sikutama, siis peagi selgus, et hirm oli asjatu. Kui aparaat veresuhkru liigsest kõikumisest märku annab, tulevad rühmakaaslased Alliku sõnul kohe talle ütlema: „Meribel piiksub!”

Virve usub, et diabeediga laps tuleks kindlasti panna tavalasteaeda, kuna kõik õpetajad on võimelised pumba käsitsemise või süstimise ära õppima. „Vanemad ise ei tohiks ka liialt paanitseda, sest ohtlikud olukorrad ei teki hetkega ning lasteaias on veresuhkru mõõtmise ja söömise osas kindel päevakava,” kinnitab ta.Haigus esineb noorematelEesti laste ja noorte diabeedi ühingu (ELDÜ) juhi Piret Loometsa sõnul tuleb diabeediga laste toimetulekule järjest rohkem tähelepanu pöörata, kuna haigus avaldub aina nooremas eas – põhiliselt kuni viieaastastel lastel. „Lapsed tahavad ka väljaspool kodu abi saada ja kogu vastutus ei pea lasuma vanemate õlgadel,” lisas ta.

Diabeediga last lasteaeda pannes võiks Loometsa sõnul alustada elukohajärgsest asutusest, pakkuda neile diabeediõe tasuta koolitust ja rõhutada, et lapsevanemad on alati abiks. „Tuleb kinnitada, et lapsevanemad ei hinda lasteaia tööd selle järgi, millised on suhkrunäidud, vaid pikas perspektiivis on tähtis, et lapsel on turvaline.”

Kui aga lasteaias on probleeme, tasub pöörduda ELDÜ ja kohaliku omavalitsuse poole, neile murest rääkida ja siis leida lasteaed, kuhu on teada, et diabeediga last vastu võetakse.

Eestis on kokku ligi 500 lasteaeda ja ELDÜ sooviks on, et diabeediga lapsi võetaks vastu neist igaühte.Mis on laste ja noorte diabeet?

Diabeet on immuunsushaigus, mis avaldub, kui kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini või kui organism ei suuda toodetud insuliini efektiivselt kasutada. Lastel on levinud eelkõige esimest tüüpi diabeet, mille puhul ei tooda keha kõhunäärmes olevad rakud elutegevuseks vajalikku insuliini, seega tuleb seda süstida või pumbaga manustada.

Praeguseks on Eestis esimest tüüpi diabeet avastatud umbes 500 kuni 15-aastasel lapsel ja noorel. Neist umbes 150–200 on lasteaiaealised.

Eesti väikelaste seas on esimest tüüpi diabeeti haigestumine viimasel kolmel aastal suurenenud ligi 10% võrra.

Allikas: Eesti laste ja noorte diabeedi ühing