Sarnased röövid

Üsna varsti pärast Eestis toimunud rööve tabati Lätis samasuguseid pangaautomaadirööve korraldanud jõugu liikmed, ent esialgu polnud kindlat teadmist, kas tegu võib olla ka Eestis „külalisetendusi” andnud tegelastega. Nüüd sai riigiprokuratuur Eesti Päevalehele kinnitada, et praeguseks on kindlat põhjust siinseid rööve lätlastega seostada.
„Meil on asjas üks ametlik kahtlustatav, kelle suhtes on piisavalt alust kahtlustada seotust nende röövidega,” ütles riigiprokurör Piret Paukštys ja lisas, et isik peeti Lätis kinni eelmise aasta lõpus ja on praegu seal vahi all. „Ka Lätis seostatakse seda isikut sularahaautomaatide rööviga. Muidugi teame, et teod on toime pandud isikute grupi poolt, kuid kahtlustuseks on piisavalt alust praegu ühe isiku vastu,” täpsustas ta.

Lätis peaks sularahaautomaate süstemaatiliselt puistanud kurjategijate asi peagi kohtusse jõudma. Pärast sealse kohtuasja lõppu loodetakse siinseteski pangaautomaadiröövides kahtlustatav isik Eestisse nõutada ja seda mõistagi muu hulgas eesmärgiga selgitada välja tema kaasosalised. Selleks on välja antud ka Euroopa vahistamismäärus. Riigiprokurör Paukštys avaldas lootust, et kahtlustatava Eestile väljaandmiseni võidakse jõuda juba sel kevadel.
On ka üks huvitav seik. Nimelt oleks nii Läti kui ka Eesti rahaautomaadiröövide lahendamine vist võinud minna kiireminigi, kui Läti kohus poleks juba 2011. aasta algul esialgu kinni peetud isikuid eeluurimise ajaks vabastanud. Eesti võimudele sai ühe lätlase seos siinsete kuritegudega selgeks juba mullu kevadel. Kuid kuna lõunanaabrite kohus oli ta parasjagu vabastanud, tuli välja anda Euroopa vahistamismäärus, mida tehti mais 2011. Seejärel tagaotsitavaks muutunud mees püüti Lätis nii Eesti vahistamistaotluse tõttu kui ka Läti kohtupidamise alustamiseks kinni alles 2011. aasta lõpus. 

Saak oli u 1,8 miljonit krooni

Kuna 2010. aasta lõpus toimunud kolme sularahaautomaadi süstemaatiline röövimine sattus eurole ülemineku vahetusse lähedusse, oldi pättide kätte jäänud summade avalikustamisega äärmiselt kidakeelsed. Tol ajal rääkisid pangad kui ühest suust ja väga ümmarguselt sadadest tuhandetest kroonidest, aga konkreetset kahjusummat ei avalikustatud.
Nüüd sai riigiprokurör Piret Paukštys Eesti Päevalehele öelda, et kokku langes kolme automaadi tühjendamisega varaste kätte ligikaudu 1,8 miljonit krooni. „Summa jaotus enam-vähem ühtlaselt kolme automaadi peale, jäädes 500 000–700 000 krooni vahele,” avaldas Paukštys.
Kuhu sai kuu aega enne krooni käibelt kadumist varastatud suur sularahasumma, ei osata veel öelda. Riigiprokuratuuri andmeil ei saanud Läti ametivõimud Eestist varastatud raha kätte, kui nad kahtlusalused kinni pidasid.