TÄISMAHUS: Liikluspsühholoog Gunnar Meinhard: igal aastal saaks säästa 50 inimelu
Bonni ülikooli doktorant, liikluspsühholoog Gunnar Meinhard, kas teie arvates on liiklusohutus järsult halvemaks läinud või on üldine pilt kogu aeg sama ning nüüd on see lihtsalt meie teadvusse jõudnud?
Pigem see viimane variant. Ta on täpselt selles faasis, kuhu seda pilti on suunatud ja kuhu sellel on lastud liikuda.
Eestis on liiklusohutuse kontekstis arenguruumi väga palju. Võrreldes näiteks Euroopaga on meil kasutamata hulgaliselt meetmeid. Liiklusohutus on nagu kihiline kook. Mis maitse sealt välja tuleb, sõltub komponentidest. Tänasel päeval aga on meil rasvane pannkook ja see ei ole eriti hõrgutav. Kasutatud on liiga vähe komponente. Meil oodatakse, et liikluses sõltub kõik vaid politseist, kuid see on naiivne. Parema tulemuse saamiseks peame vaatama hoopis peeglisse. Ja alustama küsimusest, kes üldse sõidukijuhiks tohiks saada ja kes tegelikult saab.
Teie väide on, et meil antakse juhilubasid välja liiga kergelt?
Kindlasti on teedel suur hulk inimesi, kes ei tohiks saada juhtimisõigust näiteks halva tervisliku seisundi tõttu. Võin tuua väga palju näiteid. Autokooli on tulnud õppima Downi sündroomiga inimesi ja nende tervisetõendid on korras. Autokooli õpetaja küsib sellises olukorras, kuidas käituda. Ta saab aru, et inimene ei ole terve, aga dokumentaalselt on kõik korras. Näiteks Tallinna tehnikakõrgkooli saatis töötukassa inimese, kellel oli olnud insult ja seetõttu vasak pool halvatud. Töötukassa suunas ta sõiduõpetajaks õppima sõnadega, et kui sa muuks ei kõlba, siis autokooli õpetajaks ikka kõlbad. Kui isik täiendavasse tervisekontrolli suunati, oli ta hämmingus ja pahane.
Kuidas kontroll käima peaks?
Nüüd me jõuame tervise juurest järgmisse faasi: ametnikud. Eestis on palju ametnikke, kes teevad väga tänuväärset ja head tööd. Nad tahavad, et olukord läheks liikluses paremaks. Samal ajal on erinevates ametites ka neid, kes vaatavad, et neil mugav oleks olla. Kui nad peaksid tegema midagi uuenduslikku ja seetõttu enda tööstiili muutma, siis öeldakse, et eurodirektiivid ei luba midagi teha. Direktiivid on mõnus mänguasi paljude ametnike käes ja seetõttu paindub igasugune kontroll vastavalt ametnike suvale.
Niisiis, üks kiht selles koogis puudutab seda, kui lihtsalt juhiloa saab. Mis veel?
Kindlasti mängib rolli ettevalmistuse tase. Autokoolide sisulise töö kontroll Eestis puudub. Lisaks ei ole Eestis ühtseid autokoolide ja täiendusõppe materjale. Autokoolide õpetajad teevad ise endale materjalid. Eri paigus on erinevad materjalid ja õpetajad tõlgendavad samu punkte isemoodi.
Politseinikud ütlevad, et autokooli lõpetanud ei taju, mida kiirus tähendab.
Toon kiirusest ühe näite. Kõik on kehalise kasvatuse tunnis jooksnud 100 meetrit. Kujutage nüüd ette, et sa jookseksid 100 meetrit sama kiiresti kui Usain Bolt. Kujutage ette, et ületate finišijoone, siis kerkib automaatselt sein ette ja jooksete täiskiirusel seina. Usain Bolti kiirus sellel hetkel on alla 40 kilomeetri tunnis. Tavalise inimese keha ei talu seda kiirust ja seinaga kokkupõrkel saaks enamik inimesi surma. Miks me räägime üldse sajast kilomeetrist tunnis?
Suur osa liiklusohutusest puutub järelevalvesse. Kui palju sellest tolku on, et politsei ütleb, et nad toovad rohkem inimesi tänavale ja ajavad trahvimisel selja rohkem sirgu?
Kindlasti on sellel efekt, aga see ei ole imevits. Mina pööraksin osuti tervisenõuete korrektsele tasemele viimisele. Euroopas on riike, kus on väga täpselt reguleeritud, kes millise tervisehäirega võib tööd teha, kes mitte.
Koolitustel öeldakse sageli, et jah, ma olen värvipime, aga ma pean oma leiva teenima ja pealegi on mul tervisetõend olemas. Või siis: mul küll esinevad langetõvehood, aga ma töötan kalluri peal ja mis seal ikka juhtuda saab. Uuringute järgi esineb umbes viiel protsendil inimestel selliseid terviserikkeid, millest tulenevalt ei ole nende liikluses osalemine soovitav. Austria uuringu järgi vähendaks ainult nendega tegelemine raskete liiklusõnnetuste hulka 17%. Täna puudub Eestis mehhanism, kuidas selle probleemiga tegeleda, vajaduse korral juhiluba elimineerida.
Kuidas see käima peaks?
Kõigepealt pealt tuleb selekteerida need, kes on kogemata üks kord rikkunud, ja need, kes kogu aeg rikuvad eeskirju. Selleks võiks sobida veapunktisüsteem. Saririkkujad jäävad võrku kinni. Seega, kui veapunktisüsteem selekteerib rikkujad, tuleb nendega edasi tegeleda. Praegu on nii, et politsei kirjutab tšeki välja ja sellega lugu lõpebki. Aga tegelikult peab sellega lugu alles algama. Veapunktisüsteem üksi ei anna efekti, ta oleks mõjutussüsteemi üks osa.
Järelkoolitused praegu ju toimuvad?
Ainult noortele, aga täpselt samad probleemid kehtivad ka täiskasvanutele. Näiteks koolitused alkoteemal mõjuvad enim sihtrühmale, kes ei ole alkoholismiga seotud. Psühholoogide juures toimub nõustamine ja see mõjub normaalsetele inimestele, kellel piltlikult lihtsalt juhtus. Kes on kroonilised alkohoolikud, neile tuleb pakkuda ravi. Seda Eestis tänasel päeval süsteemselt ja suuremahuliselt saada pole võimalik. Alkoholiga seotud terviseprobleemid on aga tõsised.
Milles ravi seisneb?
See on alkoholivõõrutusravi. Kui Euroopas jääb inimene vahele, siis rakendatakse talle meditsiinilis-psühholoogilist uuringut. Saksamaal oli 1,6 promilli see määr, kust inimene saadetakse nimetatud kontrolli. Tänavu langeb see latt 1,1 promillini. Selgituseks: 80 kilo kaaluvale mehele on see umbes kolm õlut. Sellise joobemääraga isik viiakse meditsiinilis-psühholoogilisse kontrolli ja kui diagnoositakse alkoholism, siis jääb juhiluba äravõetuks kuni ravi lõpuni. Kui ravi avaldab mõju, tuleb minna järelkoolitusele ja alles siis võidakse juhiluba tagasi saada.
Teie äsja lõppenud koolitusel tuli õpilaste uuringutest välja, et 10–20% inimestest on viimase poole aasta jooksul viibinud autos, mida juhib purjus inimene. Kuidas kommenteerite?
Ma viisin oma doktoritöö raames läbi uuringu 660 eesti abituriendi seas ja neist 37% vastas, et on ise möödunud poole aasta jooksul juhtinud sõidukit alkoholijoobes. Lisaks oli 46 protsenti vastanutest sattunud sellisesse liiklusõnnetusse, milles oli joobnud juht süüdi.
On see ikka õige number?
Jah, siin ei ole mingit viga. Alkoteema on väga tõsine.
Millega inimesed põhjendavad purjuspäi rooli ronimist?
Väga erinevalt. Kui räägime noortest, on neil vaja sõita peole. Kuna seal on joogid kallid, on tihti juba eelnevalt joodud. Mingil hetkel on vaja minna jooki juurde tooma. Ja nii edasi ja nii edasi. Noored on toonud esile, et on vaja ka politsei eest ära sõita. Teatakse, et politsei on väljas, ja minnakse õnne katsuma, kas tuleb vilkuritega järele või mitte.
Kui palju see aitab, et tänavu suvel sajaga sõita ei saa?
Võib-olla on võit juba see, kui asi hullemaks ei lähe ehk hukkunute hulk aastas ei suurene? Kui kiirused ei kasva, siis on suur tõenäosus, et raskete tagajärgedega õnnetuste hulk ei suurene. See oleks juba võit.
Kui kõik need asjad ära teha, millest olete rääkinud, siis kui palju inimelusid saaks võrreldes praegusega säästa?
Praegusest heast seisust vähemalt pool võiks väheneda (mullu hukkus liikluses 101 inimest – H. R.). See oleks nii rahaliselt kui ka vaimselt tohutu võit. Peale inimelude tuleb arvestada ka vigastatutega. Kolmandaks puudutavad hukkumised ja vigastused nende lähikondlasi. Me ei räägi ainult 50 inimese päästmisest, vaid tuhandetest inimestest, kes võidavad. Öeldakse, et ühe inimese hukkumine puudutab lähedalt 14 inimest. Selle loogika järgi ainult hukkunute päästmisega päästaksime kohe 700 inimest kurbusest, leinast.
