TÄISMAHUS: Õiguskantsler: lapse lastekodusse andnud vanemad tasugu elatist
Kuigi Eesti põhiseaduse järgi on igal lapsel õigus saada oma vanemalt ülalpidamist, ei maksa suurema osa lastekodulaste eest keegi sentigi.
Õiguskantsler Indrek Teder leidis nüüd, et olukord on põhimõtteliselt vale – just nimelt see, et keegi ei tegelegi praegu nende laste vanematelt raha väljanõudmisega. Kuigi tõenäoliselt kõik asjaosalised mõistavad, et nende summade nõutamisel ei pruugi olla väga edukat tulemust, nõustuvad kõik, et küsimus ongi just nimelt põhimõttes ja nende laste eest tuleb samuti võidelda. Kui ei küsi, siis ega midagi ka ei saa.
Õiguskantsler küsitles 28 lastekodu ja neist 13-s ei saanud elatist mitte ükski kasvandik.
Jagada ei tohi
Ka teistes sai seda vaid väike osa lapsi. Mitmes lastekodus – näiteks Tallinna lastekodus, Vinni perekodus, Palivere laste- ja noortekodus ning Elva lastekodus – oli lapsi, kelle kasuks elatist nõuti, kuid kes tegelikult seda ei saanud, sest kohtulahendeid ei olnud pööratud sundtäitmisele ehk asi oli pooleli jäetud. Samuti selgus, et kui ka lapse vanematelt on elatis kätte saadud, ei kasutata seda mitte konkreetse lapse huvides, nagu seadus ette näeb, vaid lastekodu üldiste kulude katteks ja see kantakse asutuse üldisele arvele.
Õiguskantsler selgitab esiteks, et lapse eest ei pea elatist küsima mitte hoolekandeasutus, vaid tema eestkostja ehk kohalik omavalitsus, kes peab tegutsema lapse nimel. Elatist võib küsida ka teistelt pereliikmetelt, kui otseselt vanematelt ei ole seda mingil põhjusel võimalik saada. Seaduse järgi on perekond üldiselt kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.
Samuti rõhutab Teder, et elatis on ikkagi selle lapse vara. Niisiis peab omavalitsus alati tagama, et seda raha kasutataks konkreetse lapse huvides ja hoitaks eraldi kontol, mitte ei pandaks lastekodu üldisesse kassasse.
Kõik need ettepanekud saatis Teder oma ringkirjas valla- ja linnavalitsustele, lootes näha nende tegevuses muudatusi.
Omavalitsused, kellega Eesti Päevaleht sel teemal vestles, küll tervitavad õiguskantsleri tegevust, kuid suurest entusiasmist siiski ei pakata. „Suur osa lastest eraldatakse peredest, kus vanemad ei ole juba aastaid tööd teinud ja ainsaks sissetulekuallikaks on toetused või ebaausalt saadud tulu,” tutvustas olukorda Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti hoolekande osakonna peaspetsialist Reet Rääk.
Aeganõudev ja tulemuseta
„Seega vahel jäetakse elatis välja nõudmata, tuues põhjenduseks asjaolu, et lapsevanemal ei ole kindlat sissetulekut, millest elatist maksta, või on vanema asukoht teadmata. Mõned kohtunikud ei rahulda elatisenõuet, tuues põhjenduseks asjaolu, et laps on riiklikul hoolekandel ja seega ei peaks millestki puudust tundma. Paljud vanemad, kellelt kohtu kaudu on elatist nõutud, ei maksa seda. Kohtulahendi sundtäitmisele pööramine on aeganõudev ja enamasti ei anna ka tulemusi,” selgitas Rääk.
Tallinnas eraldatakse igal aastal perekonnast üle saja lapse. Möödunud aastal oli neid veidi rohkem, 141 last.
Siiski leitakse Tallinna linnavalitsuses, et õiguskantsleri tegelemine teemaga ja seadusest teavitamine on positiivne. „Ehk hakatakse nüüd suuremat tähelepanu pöörama ka sellele, et lastekaitsetöötajaid on vähe ja olemasolevad on tööga üle koormatud. Tallinnas tuleb igal aastal tegeleda 300–350 elatisenõudega, lisaks kohtulahendite sundtäitmisele pööramisega. Seda ei ole sugugi vähe ja see on vaid väike osa lastekaitsetöötajate igapäevatööst,” märkis Rääk.
Tartu lastekaitseteenistuse juhataja Sirli Peterson nentis, et Tartu linnas on selliseid kaasusi, kus asenduskodusse paigutatud lapse vanem on võimeline maksma seaduses määratud miinimumelatist ainult üks kord aastas. Tüüpiline pere, kust laps ära võetakse, on lasterohke ühe vanemaga pere, kus vanem elab alkoholilembuse ja töötuse tõttu abirahast. Kui laps sealt ära võetakse, kaotab ta ka lastega seotud toetused. „Selliselt vanemalt reaalselt lastele elatist saada on nullilähedane,” selgitas Peterson. Teine tüüpnäide on, et vanem käib küll tööl ja saab miinimumpalka, aga kasvatab ühte talle jäetud last. „Kui nüüd kohtu kaudu nõuda temalt veel elatist lastekodus elavale lapsele, tehakse seda kodus kasvava lapse arvelt, mis võib viia selleni, et vanem ei saa ka selle ühe lapse kasvatamisega kodus enam hakkama ja taas on üks laps lastekodus juures!”
Petersoni sõnul võtavad nad nüüd kõik Tartu lastekodulaste päritolupered uuesti ette ja uurivad nende maksevõimalusi.
Elatisraha igale lapsele eraldi
Elatise summa määratakse iga lapse puhul eraldi.
Miinimum, mis kohtu kaudu tuleb välja nõuda, on tänavu 139 eurot. Elatise miinimum on seotud kehtiva miinimumpalgaga.
Suurem enamik lapsevanemaid, kellelt elatis on kohtu kaudu välja nõutud, jätab selle siiski lastele maksmata.
Näiteks Tallinnas tuleb igal aastal tegeleda 300–350 elatisenõudega, lisaks kohtulahendite sundtäitmisele pööramisega.
Õiguskantslerilt
Indrek Teder
õiguskantsler
Lapse eest ei pea elatist küsima mitte hoolekandeasutus, vaid tema eestkostja ehk kohalik omavalitsus, kes peab tegutsema lapse nimel.
Elatist võib küsida ka teistelt pereliikmetelt, kui otseselt vanematelt ei ole seda mingil põhjusel võimalik saada.
