Ekspertide abiga on sotsiaalministeeriumis lõpuks valminud kauaoodatud haiglavõrgu arengukava, mis puudutab kõiki Eesti haiglaid ja sealtkaudu ka patsiente. Tegemist ei ole veel millegi lõplikuga, kuid selle najal koostatakse dokument, mille järgi kogu tervishoiusüsteemi muudatused järk-järgult ellu rakendatakse.

Kõige olulisem punkt on, et I tasandi maakondliku vastutusega haiglateks liigitatud Võru, Valga, Põlva, Järvamaa, Rapla, Läänemaa, Jõgeva ja tõenäoliselt ka Hiiumaa haiglas mõne aja pärast ööpäevast kirurgia- ja sünnitusabi enam ei ole. Miski ei kao kohe, vaid etapikaupa, kuid alles siis, kui eraõiguslikud teenuseosutajad ja nende omanikud ehk haiglad ja kohalikud elanikud on muudatusteks valmis. „Riik ei saa sulgeda osakondi ega reorganiseerida haiglaid, mis on sihtasutused või aktsiaseltsid,” rõhutas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja Heli Paluste. Hiiumaale jääb siiski esialgu veel sünnitusabi ja vältimatu kirurgia, sest haigete transportimise võimalused pole veel piisavalt head.

On tõsi, et väikehaiglates on osast arstidest suur puudus ja neid värvatakse mujalt, see suurendab aga tohutult nende arstide koormust. Paluste sõnul tulebki vaadata süsteemi tervikuna. „Et abi oleks kvaliteetne ja ohutu ning inimeste ja tehnoloogia – mida kõikjal ju pole – kasutamine mõistlik,” viitas Paluste.

Abi ei jää saamata

Paluste sõnul lepitakse täpsemalt kokku, milline on see ambulatoorne eriarstiabi, mis kohapeale jääb. „Abi inimestele ei tohi halvemaks minna, vastupidi – see peab minema paremaks ning selle peab saama kätte kodu lähedalt,” rõhutas Paluste. „Mis puudutab aga statsionaarset ravi, siis siin peaks ka patsiendi jaoks olema olulisem ravikvaliteet.”

Kõigisse I tasandi haiglatesse jäävad alles üldkirurgia ja günekoloogia plaanilised teenused päevakirurgiana, mis ei vaja erakorralise kirurgilise abi 24/7 valmisolekut. Aga ka diagnostika, ööpäevaringne valmisolek erakorraliseks abiks, hooldusravi, hoolekanne, ämmaemandusabi, esmatasandi teenused.

Erakorralist kirurgilist või kiiret sünnitusabi vajavad patsiendid ei pea kartma, et abi jääb saamata. Selleks on juba varem valminud kiirabi arengukava. „Kui I tasandi maakonnahaigla piirkonnas elav patsient kutsub kiirabi, peab brigaad kohe teadma, kas on mõtet teha patsiendiga peatus maakonnahaiglas või sõita kohe suuremasse haiglasse,” rõhutas Paluste.

Paluste sõnutsi on arengukava koostamisel oma ettepanekud teinud arstide erialaliidud, samuti on tehtud analüüs: kui suur on ühe või teise haigla voodikasutus ja aktiivsus ning millised on teiste riikide näitajad. Analüüsi järgi on aktiivravi statsionaarsed voodid väiksemates üldhaiglates enamiku aastat tühjad, väikehaiglate sünnitusosakondadel on ebamõistlikult väike koormus: alla ühe sünnituse ööpäevas. Ka vältimatu kirurgia juhtusid on väikehaiglates vähe ja jääb üha vähemaks. Samal ajal on kõik need osakonnad ööpäev läbi tervishoiutöötajatega mehitatud.
Haiglavõrgu korralduse aluspõhimõtted 2020. aastani:Arengukava järgi hakkab Eesti haiglavõrk koosnema neljast erineva teenustepaketiga haiglast;

igas maakonnahaiglas tagatakse 24/7 erakorraline arstiabi;

peale statsionaarsete teenuste fikseeritakse kindel ambulatoorsete teenuste valik, mis tagatakse igas maakonnas kohapeal.

I ehk madalaima tasandi haiglate ambulatoorse eriarstiabi miinimumpaketti kuuluvad: sisehaigused, pediaatria, üldkirurgia, sünnitusabi ja günekoloogia, taastusravi ja füsiaatria (sh füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneraviteenused), ortopeedia, uroloogia, otorinolarüngoloogia, psühhiaatria (sh lastepsühhiaatria), oftalmoloogia, neuroloogia, dermato-veneroloogia, infektsioonhaigused, nefroloogia (sh hemodialüüs), pulmonoloogia, ortodontia ja restauratiivne hambaravi.