Keset kõige laastavamat masu läheneb Eesti riigijuhtidele Skandinaavia suur elektroonikakontsern Ericsson, tundes ääri-veeri huvi Lasnamäe serval hinge vaakuva Elcoteqi elektroonikatehase vastu. Ettevõte pole langetanud Eestisse investeerimise otsust, aga on nähtavasti valmis Tallinna otsustajate pakkumise ära kuulama.

7. mail 2009 kohtuvad Ericssoni esindajad Eestit atraktiivse välisinvesteeringute sihtriigina promova Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) esindajatega. Kohtumisel arutatakse, mis võiks kallutada Ericssoni eksporti suurendavat investeeringut ja seega majanduskriisis nii hädavajalikke töökohti siia tooma. Samal päeval osapoolte vahel peetud kirjavahetusest tuleb välja, et selle eeldus oleks riigi toetus tootmisliinidesse ja seadmetesse 20 protsendi ulatuses.

Eesti riigi esindajad poeksid ka läbi nõelasilma, et otsus tuleks positiivne. Juba 15. mail kirjutab EAS Ericssonile, et saab toetada infrastruktuuri rajamist ja tehnoloogiainvesteeringuteks on võimalik saada toetust kuni 20 protsenti maksumusest. 22. mail saadab sama kinnituse Ericssonile majandusminister Juhan Parts isiklikult. Jah, riik on valmis toetama kuni 20 protsendi ulatuses tehnoloogiainvesteeringuid, seisab Partsi kirjas. „Selle kirjaga tahaksin ka anda oma kinnituse, et iga tulevane Ericssoni investeering pälvib valitsuse täieliku toetuse ja igakülgse meie võimuses oleva abi,” lisab minister.

Nagu teada, sai juba mõne kuu pärast avalikuks, et Ericsson investeeribki oma tootmise laiendamiseks Eestisse. Seda on peetud märgiliseks sammuks, peaminister Andrus Ansip ei väsi Eesti kui atraktiivse välisinvesteeringute sihtriigi tutvustamisel Ericssoni näidet siiani kordamast.

Kõige piinlikum juhtum

Kuid Eesti Päevaleht saab nüüd rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna auditile tuginedes avalikustada, et EAS ja Parts kõndisid 2009. aastal Ericssonile selliseid lubadusi jagades tõenäoliselt seaduse piiril, et mitte öelda valel pool. Kannatajaks on Eesti suurim ja tublim välisinvestor, kellelt nüüd soovitatakse tagasi küsida 1,2 miljoni euro eest saadud eurotoetusi.

EAS-is lahvatanud skandaal riigiabi reeglite rikkumisest toetuste väljamaksmisel on juba ametist viinud asutuse juhatuse esimehe. Samas räägib asutus avalikkusele, et sügisel vigade tõttu kahtluse alla sattunud 61 erineva toetuseprojekti puhul toimub pidev probleemide lahendamine ja esialgu tekkinud küsimused on kahanenud vaid mõne lahtise juhtumini. Asutus pole aga kunagi maininud, et neist suurim, kõige piinlikum ja seni igasuguse lahenduseta kaasus puudutab AS Ericsson Eestile makstud toetusi, sest probleemi on üritatud kõigi vahenditega kalevi alla suruda (vt lisalugu).

Tõuke riigiabi reeglite rikkumiste väljaselgitamiseks sai EAS nimelt kahest rahandusministeeriumi poolt selle aasta kevadel luubi alla võetud suurtoetuse maksmise kaasusest. Üks audit puudutas ABB tehase investeeringuteks
EAS-i määratud toetusi ja on avalikkusele teada. Teine audit, mis puudutas Ericsson Eestit, valmis rahandusministeeriumil juba septembris.

Raporti järeldused on karmid: rahandusministeeriumi audiitorid hindasid, et Ericsson Eestilt peaks tagasi küsima 1,2 miljonit eurot toetusi, mis on kulunud koos ettevõtte enda panusega 4,7 miljoni euro suuruste investeeringute tegemiseks.

Rikkumise kitsam sisu on lihtne. Nimelt esitas Ericsson Eesti toetuse saamiseks vajalikud taotlused
EAS-i 2010. aasta märtsikuus, kui EAS vastava meetme lõpuks avas. Kuid ta oli juba jaanuaris, enne toetuse taotlemist, esitanud selle eest soetada plaanitavate seadmete tarnijale tellimused vastavate agregaatide ostmiseks. EL-i riigiabi reeglite järgi ei saa sellisel juhul lugeda toetust põhjendatuks, sest näib, nagu oleks ettevõte ka ilma toetuseta plaaninud investeeringud igal juhul ära teha. Seega tuleb toetus kui reeglitevastane tagasi nõuda.

EAS julgustas rikkuma

Kuid rahandusministeeriumi audit paljastab lausa enneolematu fakti. Nimelt ei käitunud Ericsson Eesti niiviisi mitte omal algatusel, vaid EAS-i tungival soovitusel. „17. detsembril 2009 on EAS Ericsson Eestile saadetud e-kirjas soovitanud tellimused seadmete soetamiseks ära teha ja jätta taotluse esitamise järgsesse aega üksnes arve esitamine müüja poolt ja selle maksmine,” vahendatakse auditis väljauuritud tõenditele tuginedes. Teisisõnu – Ericsson Eesti käitus riigiabi reegleid rikkudes EAS-i otseste suuniste järgi.

Auditile lisatud Ericsson Eesti kommentaaridest on üsna selgelt näha ettevõtte solvumine sellise solgutamise peale. On ju selge, et tänu neile kasvas Eesti eksport kriisi järel kõvasti. Lisaks viitavad nad nõutult sellele, et riigiabi reeglite probleem ei ole välja tulnud rahandusministeeriumi varasemate auditite käigus.

EAS on enda poolt auditile antud vastuses võtnud huvitava seisukoha. Nimelt üritavad nad rahandusministeeriumi veenda, et Ericsson oleks justkui esitanud taotluse eurotoetuste saamiseks juba eespool viidatud 2009. aasta maikuu läbirääkimistel majandusministeeriumi ja EAS-iga. Kuid audiitorid lükkavad sellise käsitluse tõredalt tagasi, viidates asjaolule, et toetuse maksmise lubamine enne ametliku taotluse esitamist pole teps mitte seaduslik tegevus.

Kuidas saaks selle ebamugava ja piinliku probleemi lahendada? Eksperdid ütlevad, et reeglite vastaselt Ericsson Eestile makstud raha firmale lihtsalt n-ö andeks anda ei saa. See tuleb tagasi küsida. Väike võimalus oleks esitada taotlus Euroopa Komisjonile Brüsselisse, et see kiidaks tagantjärele sellise riigiabi andmise heaks. Seda peaks tegema EAS. Aga vaatamata sellele, et EAS on aprillist saadik olnud rahandusministeeriumi Ericssoni auditi tulemustest enam-vähem teadlik, on rääkinud alates suvest eri kohtumistel Brüsselisse pöördumisest, pole asutus Eesti Päevalehele teadaolevalt seda tänaseni teinud.



JURIIDIKA JA MAJANDUSOLUD

Parts: asjal on formaalne pool ja laiem taust

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts teatas, et probleemi lahendamine on
EAS-i õlul. „Asja peab lahendama EAS. Ma ei hakkaks siin midagi sildistama, igasuguseid asju võib ette tulla. Aga EAS on ka öelnud, et on ettevõtjate poolt, kahtlemata tuleb leida lahendus, mis ei jätaks kahtluse piiskagi Eesti renomeele,” toonitas minister vajadust asja tõsiselt suhtuda.

Konkreetsemalt Ericssoni kaasusel peatudes tõdes minister, et kitsas formaaljuriidika ei võta tema meelest arvesse majanduskriisi reaalset tausta. „Riigiabi ergutava mõju ülimalt formaalne interpretatsioon pole siin kooskõlas ülejäänud Euroopa majanduskriisi taustaga. Ja see puudutab praktiliselt kõiki selle aja suuremaid investeeringuid. Eesti oli Ericssoni jaoks üks võimalikest investeeringu tegemise kohtadest ja lõppkokkuvõttes on ergutav mõju sellel investeeringul Eesti majandusele kahtlemata olnud,” märkis minister. Ta lisas, et auditi näol on ka tegemist vaid ühe kontrollija nägemusega ja ettevõtjad võivad oma õiguste jaluleseadmiseks lõpuks ka kohtusse välja minna.

Majandusminister toonitas, et on vaja arvestada ka auditist ilmneva tõsiasja – et Ericssonile lubati eurotoetusi anda enne, kui neid taotlema sai hakata – konteksti. „Ma pole küll tsiteeritavat auditit lugenud, kuid sisuliselt oli asi väga õiglane. Ka siin on vaja vaadata täpsemalt kuupäevi, sest kava teha suurtele investoritele tehnoloogiainvesteeringute toetuse meede oli olemas juba enne kriisi. Asja tuleb vaadata teistsuguses kontekstis,” leidis Parts.



INVESTEERMISKLIIMA

EAS: Eesti jääb ikka investoritele atraktiivseks

EAS-i juhatuse esimees Raul Parusk tõdes, et mitteabikõlbliku riigiabi küsimus ei avalda Eesti investeerimiskliimale mõistagi positiivset mõju.

„Samas ma aga ei usu, et see juhtum potentsiaalseid välisinvestoreid Eestist eemale peletaks või välisettevõtete usaldust Eesti riigi vastu kõigutaks,” sõnas ta. „Eesti ärikeskkond on väga konkurentsivõimeline ja riiklikku asjaajamist peetakse reeglina efektiivseks ja ettevõtjasõbralikuks.”

Paruski sõnadest võib järeldada, et konkreetselt Ericssoni juhtumile ei ole seni lahendust leitud. Tema sõnul ei alustanud Ericsson projektiga seotud tegevusi enne EAS-i otsust projekti toetada. „Praegu otsime koostöös MKM-i ja rahandusministeeriumiga sobivat lahendust,” lisas ta.

Kas mitteabikõlblikku riigiabi saanud ettevõtete seas on veel välismaiseid ettevõtteid, Parusk konfidentsiaalsusnõuetele viidates avaldada ei saa.



AUDIT KALEVI ALLA

Piinlik audit avalikustati alles pärast pikka vaidlust

AS Ericsson Eestile makstud toetuste kohta koostatud audit valmis rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonnas juba 19. septembril. Kuid erinevalt tavalisest praktikast, mille järgi riigieelarvest makstavate vahendite kasutamist puudutavad aruanded on nende valmimise järel avalikud, kuulutas rahandusministeerium konkreetse paberi rangelt „asutusesiseseks kasutamiseks” mõeldud dokumendiks.

Eesti Päevaleht soovis kohe septembris teabenõudega ministeeriumilt auditi välja küsida, aga tulutult. Mitte midagi ei nõustutud avalikustama.

Seepeale esitas Eesti Päevaleht oktoobri alguses vaide andmekaitse inspektsiooni, sest valmis ja heaks kiidetud auditi salastamine ministeeriumi poolt on üpris erakordne nähtus. 19. novembril nõustus andmekaitse inspektsioon Eesti Päevalehe arvamusega ja tegi rahandusministeeriumile ettekirjutuse audit avalikustada.