TÄISMAHUS: Pikakannu õpilased saavad vallalt ettenähtust poole vähem raha
Alates sügisest Lasva vallas kogukonnakoolina tegutsenud Pikakannu kool kogeb ainulaadset laste rahalist ahistamist. Nimelt on Lasva ainuke Eesti omavalitsus, mis maksab oma vallas elavate ja Pikakannu koolis käivate laste eest valitsuse kehtestatud pearahast kõigest poole. Tegemist on sisuliselt küla pikaajalise sissisõjaga, kust ei puudu kihlvedu kooli sulgemise nimel ja pogrommina näiv vara laialitassimine. Kooli abistamiseks kogutakse raha juba ka Tallinnas, kus täna antakse Jaani kirikus heategevuslik kontsert.
Lähemalt vaadates on Pikakannu 20 õpilasega kuueklassiline kool kui vanaema muinasjutt, kus kokatädi jagab juba esimese vahetunni ajal teed ja võileibu, klõbisevad kangasteljed, igal õpetajal on iga lapse jaoks aega ning vahetevahel keerab õue traktor õppemaksu õiendamiseks toodud puudelaadungiga. Küla nooremate jõnglaste jaoks on tasuta lastehoid. Kõige taga seisab MTÜ Pikakannu Kooli Areng.
Vallas on kaks kooli
Lasva valla kaks põhikooli Pikakannu ja Kääpa on teineteisest kümmekonna kilomeetri kaugusel. Juba sajandivahetusel peeti plaani ühe sulgemiseks, meenutas vallavanem Juris Juhansoo. Järjekordne katse tehti aastal 2007. Lapsevanemad andsid asja kohtusse ning vald oli sunnitud otsuse tagasi võtma, kuna see oli valesti vormistatud. Möödunud aastal tegi vald uue ja seekord eduka sulgemiskatse. Nüüd oli kõik juriidiliselt korrektne. Vallavanema sõnul võimaldas Pikakannu kinnipanek kokku hoida kuni 70 000 eurot aastas ning valla eelarve nulli viia.
Vaata videot: Pikakannu kooli toetuseks korraldatakse heategevuslik kontsert
Aktiivsed lapsevanemad, kellele ei meeldinud teerullipoliitika, ajasid aga asja kooli päästmiseks. „Üks haridusministeeriumi nõunik soovitas, et kui vallaga kokkuleppele ei saa, asutage erakool,” rääkis lapsevanem Ave Tamra, kes on täna tuntuim Pikakannu eest võitleja.
Erakooli koolitusluba saadi mullu mais. Ent volikogu lükkas viis korda edasi otsustamist, kas anda tühjaks jäänud Pikakannu koolimaja MTÜ käsutusse. Alles augusti keskel sõlmiti leping, milles vald sätestas, et maksab Pikakannul õppivate oma valla laste eest ainult pool pearaha, 73 asemel 36,5 eurot kuus. Sellist kohtlemist kogeb Pikakannu 20 õpilasest 18. Nii hoiab vald kuus kokku vähem raha kui keskmise ametniku palk, kasvatades samas lapsevanemates ebaõigluse tunnet. „Polnud muud võimalust kui ahistav leping alla kirjutada, muidu poleks me tühjaks jäänud koolimaja kasutamiseks üldse lepingut saanud,” ütles Ave Tamra.
Pool pearahast tähendab tema sõnul, et palju tööd tehakse koolis tasuta. Näiteks Ave muusikust abikaasa Kait tõuseb tihti hommikul kell viis, et minna Pikakannule ahjusid kütma. Ahjud köetud, alustab ta palgatööd viiuliõpetajana Võrus, Vastseliinas ja Pikakannul.
Koolil on ka õppemaks – 35 eurot kuus. Seda suudavad tasuda üksikud lapsevanemad. Niisiis tasutakse õppemaksu küttepuudes, kartulites või kõrvitsates.
Vallavanem Juris Juhansoo nentis, et Pikakannu arendajad vedasid valda ninapidi, lubades asutada huvikeskuse, aga asutades salaja hoopis erakooli, mis on tema arusaamise järgi äriühing. Et vald toetab äriühingut, on pigem hea tahte, mitte ahistamise märk. Pealegi polevat raha 1700 elanikuga väikevallal kunagi liiast. Samas väidab MTÜ, et vald oli erakooli loomiseks garantiikirja andnud, aga nüüd ei taha seda mäletada.
Kihlvedu kooli peale
ERR-i korrespondent Igor Taro on võitlusi Pikakannu ümber kaua kajastanud. „Kui lahkusin volikogu istungilt, kus vallavolinikud avaldasid nördimust, et haridusministeerium andis koolitusloa Pikakannu lastevanematele, ja otsustasid maja nende kasutusse andmisega viivitada, tekkis mul volikogu esimehe Ain Lõivuga jutuajamine. Nentisin: nad ei saa võita sõda oma valla inimeste vastu. Lõiv pareeris „Me võidame, lepime 10 000 euro peale!”” meenutas Taro. Volikogu esimehelt ei õnnestunud Eesti Päevalehel kahe päeva jooksul ühtki kommentaari saada.
Kiusu märgina meenutatakse koolis juuli lõppu, mil vald saatis allasutuste töötajad koolimaja valla varast tühjaks tassima, kuigi oli teada, et majas hakkab tegutsema erakool. Siis viidi ära näiteks nii arvuteid kui ka riiuleid. Kooli direktor Liina Vagula sõnas, et unistab nüüd rahust ja sellest, et vanemate inimeste vahelistest hõõrumistest alguse saanud pahandus ei kanduks üle lastele.
Aasta algul püüdis MTÜ ahistavana tunduvat lepingut muuta, ent tulemusteta. Vald andis ühekordse 500-eurose toetuse. Õiguskantsler, kelle poole Pikakannu rahvas nende hinnangul ebavõrdse kohtlemise asjus pöördus, teatas, et mõistab muret, kuid ei saa seda menetleda. Võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper leidis, et võrdse kohtlemise seadus ei näe ette sanktsioone, kui lastel tehakse vahet kooli asukoha järgi. Haridusministeeriumi hinnangul sõlmis MTÜ ise väiksemat rahastamist võimaldava lepingu, tagantjärele protestil pole mõtet. Lastekaitse liit on seisukohal, et juurdepääs haridusele tuleb tagada kõigile, diskrimineerimiseta.
Täna õhtul toimub Tallinna Jaani kirikus kontsert „Päästame Pikakannu kooli”, eesmärgiks leida koolile toetajaid ja juhtida avalikkuse tähelepanu laste ebavõrdsele kohtlemisele. Teiste seas esineb ka Tallinna ülikooli meeskoor.
