TÄISMAHUS: Rahvakogu eel: Eesti inimeste nimel kõnelejad on elevil

 (42)
TÄISMAHUS: Rahvakogu eel: Eesti inimeste nimel kõnelejad on elevil
Abiturient Andres Käosaar peab rahvakogusse kuulumist heaks võimaluseks end poliitikateemadega kurssi viia ja leiab, et huvitav on näha lauluväljakul Eesti ühiskonna läbilõiget, millesse temagi on valitud.Foto: Eero Vabamägi

Delegaadid lugesid eile usinalt rahvakogule esitatud ideid, et end Eesti elu edendamise vastutusrikkaks ülesandeks ette valmistada.

Täna Tallinna lauluväljakule kogunev umbes viiesajaliikmeline rahvakogu hääletab läbi Eesti elu paremaks muutmise ettepanekud. Teisipäeval esitab president sõelale jäänu riigikogule. Eesti Päevaleht suhtles nelja rahvakogu delegaadiga, kes on välja valitud Eesti rahva hääleks.

„Mu uksele koputas naisterahvas ja rääkis, et olen juhuvalikuga sattunud rahvakogu liikmeks. See oli minu jaoks uus ja huvitav tunne,” meenutas Tartu Treffneri gümnaasiumi abiturient Andres Käosaar. Ta tunnistas, et pole seni poliitikaga eriti kursis olnud ning kutse arutelule andis talle põhjuse end harida. Eilse päeva võttiski ta vabaks, et end rahvakogu senise tegevusega kurssi viia.

Andrese sõnul läheb ta lauluväljakule kerge elevusega, sest huvitav on ju näha Eesti ühiskonna läbilõiget, millesse temagi on valitud. „Loodetavasti sünnib häid mõtteid, mis jõuavad tegelikkusse,” lausus noormees, kes näeb oma tulevikku arstina.

„Tahan anda oma panuse, et aasta pärast oleks Eestis elu parem,” ütles eluaegne Haapsalu apteeker Marju Rebane, kes sai samuti kutse rahvakogusse. „Kõige paremini oskan kaasa rääkida sotsiaalteemadel,” lisas ta. Rebane pidas kõige olulisemaks just ise Eesti parandamises kaasalöömist, mitte virisemist, millega paraku paljud tegelevad.

Samal teemal:

Saaremaa ajalehe Meie Maa ajakirjaniku Anneli Tarkmeele koju tuli Emori küsitleja, kes tegi ettepaneku rahvakogus osaleda. „Ma ei taha viriseda, arvan, et Eestimaal on kõik hästi,” leidis Tarkmeel esmalt, ühtlasi aga tundis: ettepanek on põnev. Nii ta nõustuski. Eile tudeeris ta hoolega rahvakogu veebilehte, et ettepanekud, mille poolt hääletada, selgemad oleksid. Ta tõdes, et ühelt poolt on inimestel raske demokraatias tunnetada, et nendest konkreetselt midagi sõltub, teisalt oleks rumal jätta kaasarääkimise võimalus kasutamata.

Avaldamata nimekirjad

Ettevõtja Üllar Jaaksoo aga keeldus oma rahvakoguga seotud mõtteid avaldamast. „Rahvakogu liikmed on juhuvalitud ning konkreetsete osalejate isikud ja üksikvaated pole nii olulised, olulisem on pigem terviktulem ja järelmõju,” põhjendas ta.

Küsimustele, miks pole osalejate nimekirjad avalikud ja kas korraldajad ei karda, et salatsemisena tunduv tegevus tekitab rahvakogu vastu umbusku – Eesti inimeste nimel kõnelejad võiksid rahvale teada olla –, vastas ettevõtmise üks eestvedaja Urmo Kübar, et osalejaid valinud Emor juhindus isikuandmete kaitseseadusest, mis välistab inimese nime avalikustamise, kui ta seda ise ei soovi. „Me ei tea ju ka valimistel osalenute või avaliku arvamuse küsitlusele vastanute nimesid, aga ei arva, et selle taga on varjamine või salatsemine,” leidis ta. Tänane päev on Kübara sõnul eelkõige avaliku arvamuse küsitlus, mitte aga niivõrd kõnekoosolek. Kogunetakse kell 10, töö algab tund hiljem. Tähestiku järjekorras kümneliikmelistesse laudadesse jagatud osalejad saavad arutlusele tulevate teemade kohta materjalid, mis kaaslastega arutatakse.

Siis valitakse välja ühiskonna mureteemade eelistatavad lahendusvariandid. Õhtul kella kuueks on eelistused selgunud ja arutelupäev läbi. President Ilves esitab Rahvakogu töö kokkuvõtte riigikogule teisipäeval.

Rahvakogu otseülekannet saab jälgida ka Delfi TV-st.



David Vseviov: kõige olulisem on ettepanekute riigikogusse jõudmine

Kunstiakadeemia õppejõud David Vseviov, üks Harta 12-le allakirjutanuid, kellel on palutud homme pidada väike kõne, läheb rahvakogule rahuloleva tundega, kuid teatud kahtlustega.

Loe veel

„Hartale alla kirjutades oli meie sooviks alustada arutelu ja protsessi. Täpset retsepti meil polnud. Nüüd on arutelu ühiskonnale olulistes punktides tõesti alanud. Loodan väga, et rahvakogu pole selle punkt, vaid pigem osa protsessist, sest kõige olulisem on ju ettepanekute jõudmine riigikogu saali,” ütles Vseviov.

Ta tunnistas, et venekeelsete inimeste kaasamisega on endiselt probleeme. Ka rahvakogu koosseisu kokkuseadjad on tunnistanud, et mõnelgi venekeelsel inimesel polnud asjast aimugi. „Kui keegi teaks retsepti, kuidas jõuda endise Narva kangru südameni,” ohkas Vseviov. Ühtlasi nentis ta, et iga suhtlus on kahepoolne, ka Narva kangur peab tahtma teada, mis Eestis sünnib.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare