TÄISMAHUS: Spotify avas Eestis tasuta legaalse muusikateenuse

 (26)

Raul Saaremets
Raul Saaremets peab voogedastusega muusikakuulamist väga heaks ideeks, kuid õige muusika tuleb tema hinnangul ikka vinüülilt.Foto: Martin Dremljuga

Ligi 20 miljoni muusikapalaga Spotify teenib raha reklaamidelt ja tasulistelt tellimustelt.

Maailma muusikatööstuse tõusule aidanud ja fänne rõõmustanud muusikateenus Spotify avas eile öösel uksed ka Eesti kuulajatele. „Me toome täiesti tasuta seadusliku muusika striimimise teenuse rohkem kui 20 miljoni looga Eestisse. Pole vaja midagi osta, vaja on ainult meie programm alla laadida ja kuulama hakata,” ütles Spotify väliseestlasest direktor Andres Sehr Eesti Päevalehele.

Spotify toimimise põhimõte on streaming ehk voogedastus, mis tähendab, et muusika laaditakse üle internetiühenduse. Kui panna Spotify 20 miljoni muusikapala seast huvipakkuv lugu mängima, sikutatakse see taustal märkamatult internetist. Nii ei pea muusikat ise enne kuulamist alla laadima ja lisaks ei mahutaks ühegi arvuti kõvaketas kogu Spotify muusikakogu, kuhu lisandub iga päev 20 000 uut pala.

Seejuures on kogu teenus tasuta, muusika eest tuleb „maksta” reklaamide kuulamisega. „Iga tunni kohta, kui inimene tasuta teenusega muusikat kuulab, kõlab umbes kolm minutit reklaame. Selle reklaami rahast maksamegi artistidele,” ütles Sehr. Teenuse ärimudelis on ka tasulised paketid. 3,49 euro eest kuus saab kuulata kogu muusikat arvutis ilma reklaamideta. 6,99 eurot kuus maksab täisteenus, millega saab muusikapaladele ligi ka näiteks mobiiltelefonist ja lisaks võib lugusid ka endale alla laadida, et neid kuulata lennukis või mujal, kus pole internetiühendust.

Samal teemal:

Juba mullu detsembris jõudis Eestisse muusika voogedastuse teenus Rdio, mille muusikakogu on väiksem, kuid samuti miljonites – 18 miljonit pala. 2011. aasta detsembris avas oma uksed meile prantslaste sarnane teenus Deezer. Spotify uudsus seisneb aga selles, et see ei nõua erinevalt teistest teenustest Eesti kuulajalt rahalist kuutasu, sest reklaamidega on võimalik kogu maailma muusikat tasuta kuulata. Oma peamiseks konkurendiks ei pea Spotify Ander Sehri sõnul teisi selliseid teenuseid, vaid hoopis piraatlust.

Loe veel

„IFPI (muusikatööstust koondav liit – H. L.) andmed näitavad, et riikides nagu Rootsi ja Norra, kus Spotify on saanud väga populaarseks, on muusikapiraatlus märkimisväärselt vähenenud. Muidugi ei saa piraatlusest lahti vaid ühe teenusega, aga piraatlus on hakanud vähenema,” ütles Sehr. Teise efektina on Spotify leviku järel hakanud kasvama kogu muusikatööstus, mis on kümme aastat kahanenud.

Tulek võttis kaua aega

Kui Spotify on avastanud legaalse, mugava ja lõppkuulaja jaoks tasuta meetodi muusika pakkumiseks, siis miks nende laienemine ometi nii kaua aega võtab? See on teenuse kriitikute peamine küsimus (vt ka kommentaari). Spotify direktori sõnul ei jõua nad lihtsalt piisavalt kiiresti muusikatööstuse osapooltega lepinguid sõlmida. Uude riiki laienemiseks peab esmalt sõlmima selle piirkonna kohta lepingu suurte plaadifirmadega, siis tuleb teha lepingud autorite õiguste esindajatega (Eestis EAÜ ehk Eesti autorite ühing) ja see kõik võtab aega.

EAÜ tegevdirektor Kalev Rattus ei tahtnud kommenteerida Spotify mõju autoritasudele Eestis, kuna artikli kirjutamise ajal polnud teenus veel Eestis käivitunud. „Ootame selle alguse ära,” ütles Rattus. Küll aga kinnitas ta, et kui Spotify muusikat esitada avalikult, nt kohvikus või restoranis, siis kehtivad sellele autoritasude kohta samad reeglid nagu muust allikast mängitud muusikale. „Meie kohalt vahet pole: laulgu ja mängigu inimene ise, lasku Spotifyst või raadiost, reeglid on samad,” rääkis Rattus.

Spotify 20 miljoni looga muusikakogu pakub kuulamist igale maitsele, mitte ainult moodsat popmuusikat. „Me katame kõik žanrid. Meil on suur repertuaar klassikalist muusikat,” ütles Spotify direktor Andres Sehr.

Spotify tarkvara osaks on ka äpid ehk rakendused, mis on sisuliselt justkui kureeritud raadiojaamad. „Mõned neist rakendustest on pühendatud otseselt klassikalisele muusikale või džässile. See on hea viis nende žanrite avastamiseks,” rääkis Sehr, kelle sõnul ei jõua ilmselt keegi kogu muusikakogu läbi kuulata. „Me katame valdava enamiku salvestatud ja avalikustatud muusikast,” ütles Sehr. „See on kokku umbes 180 aastat kuulamist.”

Täiendatud ja parandatud 16.04 12:45: Lisatud detailid Deezeri kohta. Eesti Päevaleht rääkis Spotify PR-juhi Tom Noble'i ja direktori Andres Sehriga, algupärases artiklis olid Sehri tsitaadid ekslikult omistatud Noble'ile.

Näitaks Spotifyle keskmist sõrme

Raul Saaremets
muusik ja DJ

Minu esimene reaktsioon Spotify suhtes on: mida p****t nad siia nii hilja tulevad? See on sama nagu iTunesiga, sest meil on juba terve generatsioon muusikavargaid üles kasvatatud. Nii et sellepärast, et nad nii hilja siia tulid, näitaks ma neile küll keskmist näppu.

Aga teenus ise on super. Ma ise olen kasutanud Rdiot, aga on ka teisigi, nt Deezer. Nende erinevus on mu jaoks põhiliselt selles, kui mugav mingit programmi kasutada on. Muusika striimimise idee on super.

Kui ma sain Rdioga sina peale, siis ma olin kindel, et ma ei osta enam ühtegi CD-d. Miks mulle seda vaja on, kui ma saan muusikat digitaalselt striimida? Veel vähem meeldib mulle mp3, sest milleks ometi on mul vaja arvuti mingit rämpsu täis laadida. Ma ostan vinüülplaate, ega ta ilmaasjata pole kõige kauem vastu pidanud muusika formaat. Vinüüli ostes austad sa ka kujundust ja helikvaliteeti, see on ideaalne muusika tarbimise formaat. Aga digitaalselt on parim striimimine, sest koju ehk arvutisse ei teki mõttetuid faile.

Kuidas Spotify mind Rdiost üle meelitaks? Nad peaksid selleks natuke vaeva nägema, kuigi ma tean, et mõnel teenusel on vähem muusikavalikut kui teisel. Rdio ja ka teised töötavad ikkagi nagu klassikalised narkodiilerid: kõigepealt antakse tasuta ja siis sunnitakse maksma. Ma olen juba pool aastat saanud Rdiot tasuta kasutada. Kui nüüd tasuta ligipääs kinni pannakse ja küsitakse raha, siis ma mõtlen ilmselt „okei, eks ma maksan ära selle viis või kümme eurot”. Põhimõtteliselt ma väga pooldan striimimist. Maailmas on rämpsu vähem.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare