TÄISMAHUS: Sügava ja raske puudega lastele pole lastekodus arsti ette nähtud
Tartu Käopesa lastekodus on ligi kuuskümmend kasvandikku. Neis enamik on sügava või raske puudega. Ligi kakskümmend last on voodihaiged ega liigu iseseisvalt üldse. Lastekodus aga pole arsti, sest sotsiaalhoolekande seadus seda ei luba.
Viimase aasta jooksul on seal surnud kaks last. Lastekodu direktori Tiiu Reegi sõnul pole ükski surmajuhtum jäänud kripeldama – laste tervise heaks on alati tehtud kõik, mis võimalik. Olukord aga viitab sellele, et lastekodus elavate laste tervislik seisund vajab igapäevast arstlikku järelevalvet.
„Meie kasvatajad, kes töötavad sügava puudega lastega, on meditsiiniõe haridusega. Lisaks on neil juba intuitsioon välja kujunenud, saavad aru, kui lapsega pole kõik korras, ja teavad kohe öelda, kas on vaja kutsuda kiirabi või mitte,” kinnitas Reek.
Niimoodi lastekodu praegu toimibki: kui lastel on tervisehädad, kutsutakse raskemal juhul kiirabi, kergemal juhul püütakse appi saada perearst. Seegi aga pole alati lihtne. „Probleem oli ka lastele perearsti saamisega. Nad ütlevad, et ei tunne põhjalikult selliseid patoloogiaid. Ja ega ma neid ei süüdistagi. Siia oleks ikka pediaatrit vaja,” nentis lastekodu juhataja ja lisas, et piisaks sellest, kui majas oleks poole kohaga arst, kuigi veel parem, kui pediaater töötaks täiskohaga.
Praegu on Reek kombineerinud nii, et majas käib kaks 0,1 kohaga lastearsti, lisaks tema ise. Reek on hariduselt pediaater, kuid tal puudub õigus arstina töötada, sest ta pole end terviseametis sellena registreerinud.
Arst ei saa lepingut
Olukord, kus sügava puudega laste tervise eest ei vastuta täiskohaga mitte ükski arst, on tekkinud seetõttu, et sotsiaalhoolekande seadus ei näe asenduskodule – moodne sõna lastekodu jaoks – ette arstikohta. Põhjuseks see, et nn tavalises lastekodus pole selle järele vajadust, aga erivajadustega lastele Eestis eraldi institutsiooni ei ole.
Kui seadus lastekodus arstikohta ette ei näe, siis tähendab see, et sinna palgatud arst ei saa sõlmida haigekassaga lepingut. See aga tähendab omakorda, et ta ei saa üldse retsepte kirjutada. „Eelmine arst, kes meilt nüüdseks on ära läinud, tegi nii, et lasi retseptid, mis ta siin määras, välja kirjutada oma tuttaval arstil,” ütles Reek.
Olukorda ei pea normaalseks ka lastekodu haldav Tartu maavalitsus ja siseministeeriumi audiitorid. Audiitorid leidsid lastekodu toimimisest palju puudujääke (vt kõrvallugu), rõhutasid karmisõnaliselt just arsti puudumise küsimust ja nõudsid Tartu maavalitsuselt lastekodu arstimure lahendamist. „Pöörata senisest oluliselt suuremat tähelepanu sügava ja raske puudega kasvandikele kohapealse arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel, analüüsida arsti ametikoha piisavust ja lastekodusse paigutatud laste meditsiinilise erihoolduse vajaduse kaetust,” kirjutavad nad auditiaruandes.
Suured koormused
Tartu maavanem Reno Laidre ja maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Tiina Kivirüüt on nõus, et lastekodus peaks arst olema. Maavanem Laidre rõhutas, et praegune süsteem, kus perearst peaks tegelema lastekodu raskete erivajadustega lastega, pole aga nende jaoks piisav.
„Arst saab sinna tulla oma nimistu kõrvalt, aga kuna perearstidel on koormused nii suured ja see kontingent, kes Käopesast juurde tuleks, on keeruline ja raske, siis nad eelistavad seda mitte teha,” selgitas maavanem.
Lastekaitse peaspetsialisti Kivirüüdi sõnul on sel teemal ministeeriumiga mitu korda suheldud, aga tulutult. „Lastekodude juhatajad on korduvalt teinud ettepanekuid sotsiaalministeeriumile vastava seadusemuudatuse tegemiseks, aga millegipärast pole seda seni kuulda võetud,” ütles ta. „Loomulikult me toetame seda ettepanekut. Me oleme korduvalt sellest rääkinud erinevatel nõupidamistel ja teemat tõstatanud.”
Sotsiaalministeeriumi kinnitust mööda vajab kõnealune seadusemuudatus eelnevat analüüsi. „Vaja on selgust, kui paljud asenduskodud ja milliseid tervishoiuteenuseid tegelikult vajavad, näiteks õendusabi või arstiabi, mis on selle eelduslik maht, näiteks kas see vajadus on päevane või ööpäevaringne, ja kas seda ei ole võimalik lahendada lihtsamalt juba kehtivate reeglite raames,” selgitas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Helena Nõmmik, miks pole lastekodudel siiani võimaldatud arsti palgata. Millal vastav analüüs võiks valmida, ei osanud pressiesindaja öelda.
RAISKAMINE
Kus algab raiskamine ja lõpeb terve mõistus?
Siseministeeriumi audiitorid, kes tõid päevavalgele Käopesa lastekodu arstimure, leidsid lisaks veel hulga rikkumisi lastekodu majandamises ja heidavad direktorile ette raiskamist.
Näiteks on direktor Tiiu Reek maksnud töötajatele ebavõrdseid lisatasusid, ta ei ole suutnud põhjendada mitmete kingituste, näiteks raamatute, šokolaadikarpide, parfüümikomplektide ostmist ja kasutanud eelarvet varude soetamiseks. Need tegevused on seadusega vastuolus, kuid inimlikult võib neid mõista.
Käopesa lastekodu auditi tellinud Tartu maavanem Reno Laidre jääb eksimusi hinnates leebeks. „Ühelgi juhul ei ole makstud raha töö eest, mis oleks tegemata jäänud. Aga tuleb tunnistada, et asutuse juht ei ole kõige korrektsemalt tegutsenud paberite vormistamisel. Oleme asutuse juhiga sellest nüüd pikalt ja põhjalikult rääkinud ja ta edaspidi väldib neid eksimusi,” kinnitas Laidre.
„Ta teeb tõesti väga südamega tööd ja teeb rohkem, kui temalt oodatakse. Tema tegutsemise motiiv on, et ta tahab oma maja lastele alati parimat,” rõhutas ka Tartu maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Tiina Kivirüüt.
KURNATUD KASVATAJAD
Kasvatajatel on õhtuti topeltkoormus
Audiitorid heitsid Käopesa lastekodule ette, et seal on ühes rühmas kaks korda rohkem lapsi, kui peaks olema. Lastekodu direktori Tiiu Reegi sõnul näeb seadus ette, et kaheksa puudega lapse kohta peab olema kaks kasvatajat. Käopesa rühmanimekirjade järgi on kahe kasvataja hoole all 14–15 last ehk peaaegu kaks korda rohkem.
„Topeltkoormusega töötajad võivad olla füüsiliselt ning vaimselt kurnatud, mistõttu esineb oht, et töötajad ei suuda piisava hoolsusega täita oma tööülesandeid ja seetõttu ei ole tagatud asenduskoduteenusel viibivate laste nõuetekohane hooldamine, kasvatamine, arendamine ja turvalisus,” kirjutavad audiitorid olukorda kommenteerides.
Reek kinnitas, et olukord on paberil hullem kui päriselus, sest osa lapsi on nädala sees õpilaskodudega koolides. Seega jääb ülekoormuse aeg õhtutesse ja nädalavahetusse. „Rühmad on nädala sees füüsiliselt palju väiksemad. Suuremate rühmade puhul nelja kasvataja asemel veel kolm. Õhtupoolikul, kui kodus on ka need lapsed, kes siin lähedal lasteaias või koolides käivad, valvavad rühma kaks inimest,” selgitas Reek ja lisas, et nädalavahetuseti, kui ka õpilaskodust koju tulnud lapsed on kohal, tuleb rühmadesse veel üks kasvataja lisajõuks.
Õnneks olukord peatselt paraneb. Lastekodu palkab Reegi sõnul juurde neli täiskohaga kasvatajat ja veel ühe kolmveerandi koormusega kasvataja, kes alustavad tööd juba sel aastal.
- Töötajad said kõrgemat töötasu, kui lastekodu töötasujuhend ette näeb.
- Töötajad on tähtpäevade puhul saanud ebavõrdseid toetussummasid.
- Lisatöö eest tasustati töötajat, kes oli selle ajal haiguslehel.
- Lastekodu töötajate toitlustus on kallim, kui ametlikes paberites näidatud.
- Lastele kingituseks ostetud kommikarpide ja kosmeetika tegelik nendeni jõudmine pole ametlikes dokumentides tõendatud.
- Lastekodusse oli tellitud ajakiri Director, mis kuidagi ei puutu lastekodu töösse.
- Kaupade ja teenuste ostmisel pole vormistatud korrektseid pabereid, kus oleks näha, kelle jaoks ostetud kaup või teenus on mõeldud.
