Talgulised rookisid Rannamõisa panga peal metsa võsast puhtaks
Pärast jõuluaegseid vägevaid pidusööminguid on ikka ennast tore värskes õhus ning vabas looduses liigutada. Eriti veel teadmisega, et seeläbi midagi looduse heaks ära saab teha.
Kärekülmal päikeselisel talvehommikul võtab mind pärast mõnekümneminutilist sõitu Tallinnast mereäärses parkmetsas vastu juba terve hulk õhetavate põskedega tööhoos müttavaid inimesi. Üksteise võidu tassivad nad metsa alt suurtesse lõketesse hiljuti mahalõigatud põõsaid ja allalangenud oksi.
Parkmetsa eest hoolt kandva ühingu juht Kaido Taberland räägib, et võsa mahavõtmine päris tihedas pähklimetsas oli vajalik ennekõike metsa valgustingimuste parandamiseks, mis on liigirikkuse säilimise koha pealt väga tähtis. “Kunagi olid siin hoopis lagedad rannakarjamaad ning puisniidud, mis on aga nüüdseks kinni kasvanud,” teab Taberland piirkonna varasemast olukorrast rääkida.
Inglise miil
Nüüd on ala tõesti tihedalt pähklipuudega metsastunud. Aga kohata võib ka üksikuid põduraid kuuski, millest enamus juurepässi tõttu mädaneb ning valjude tuulte tõttu juba pooleks on murdunud. Metsa muudab eriliseks see, et ta asub otse enam kui kolmekümne meetri kõrgusel Rannamõisa paeastangul, mida meri uhub.
Taberland näitab ka looduspargis olevat ligi kahe kilomeetri pikkust terviserada, millele on nimeks Inglise miil pandud. Taberland põhjendab, et männikoortega jalutamis- või jooksuteele sai säherdune nimi pandud Inglise suursaatkonna auks, kes selle rajamist omal ajal toetas.
“Briti saatkonna suveresidents on siinsamas lähedal ning suviti käib saadik Nigel Haywood isiklikult siin jooksmas,” räägib Taberland uhkusenoot hääles. Üksi terviserajaga asi siiski ei piirdu, kuna lähiajal plaanitakse tema sõnul panga servale korralik looduse õpperada teha, kus oleks linnainimestel huvitav aega veeta.
Ühe väiksema lõkke kohale on juba pandud ämbriga vett soenema, et sellest kuuma teed ja kõhukinnituseks talgusuppi keeta. Sealsamas lähedal aurab pakase tõttu meri.
Tabasalu looduspark
Rannamõisa ja Tabasalu vahele jääv Tabasalu looduspark moodustati 1991. aastal.
Kõige märkimisväärsem maastiku iseärasus Tabasalu looduspargis on piki kallast kulgev paene, 35 meetrit kõrge rannikujärsak.
Ülejäänud osa pargist on kaetud laialehiste metsadega, mis on kasvanud pärast heinategemise lõpetamist kunagiste väärtuslike pärandkoosluste asemele.
Ligi viiendiku Tabasalu pargist hõlmab praegu klindi jalamil kasvav unikaalne pangamets.
Looduspargi idaosa on metsastunud loopealne.
Varasemad liigirikkad poollooduslikud kooslused on puisniitude ja alvarite näol tänaseks hävinenud.
Poollooduslikke kooslusi püütakse Tabasalu looduspargi territooriumil taastada vabatahtlike tööga võsalõikustalgute käigus.
Kolmandik Tabasalu looduspargist jääb juba 1959. aastal moodustatud Rannamõisa maastikukaitsealale.
