„Küsimus on selles, et kuidas mõõta seda, kes saab seadust rohkem või vähem kasu. Mina seda mõõta ei oska. Loomulikult oli terve rida teemasid, mis huvitasid ühte või teist osapoolt rohkem,“ rääkis Taliga Päevaleht Online’ile.

Taliga sõnul selgub töölepinguseaduse reaalne mõju lähema viie aasta jooksul.

„Seadus on norm ning normi tuleb hakata kuidagi rakendama. Mis hakkab toimuma näiteks kohtuvaidlustes, kuidas kohtud ja töövaidluskomisjonid seadust tõlgendavad, see selgub alles asja käigus,“ jätkas ta.

Taliga meenutab mullu kevadist kokkulepet, mille kohaselt uus töölepinguseadus pidi kehtestuma aasta pärast selle vastu võtmist, kuid valitsus murdis oma sõna ning tõi selle jõustumise tähtaja kuue kuu võrra lähemale.

„Väga võimalik, et siinkohal oli sisuliseks või vähemalt vormiliseks argumendiks see, et majandus on kriisis ning on vaja aidata sellest olukorrast kähku välja tulla,“ nentis ta.

„Kui tõesti niimoodi tehti, siis on minu selge seisukoht see, et tegemist oli teadliku hämamisega,“ jätkas ta.

„Töölepinguseaduse eesmärk ei ole lahendada majanduskriisi. See ei suudagi seda teha. Tema mõte ja eesmärk on hoopis midagi muud,“ ütles Taliga.