Tallinlased hülgavad igal aastal üle 1000 koera

Igal aastal viskavad Tallinna elanikud tänavale rohkem kui 1000 koera ja veelgi enam kasse.

Lisaks ei võimalda märkimisväärne osa linlastest lemmikloomadele kohaseid elamistingimusi, kirjutab Tallinna linnavalitsuse häälekandja Pealinn.

Hiljuti oli kohtu all 60-aastane Nõmme elanik Helju, kes pidas oma korteri ühes toas mitme aasta jooksul kinni kahte väiksemat kasvu segaverelist koera. Koerad pidid elama enda väljaheidete sees, omanik ei võimaldanud neile liikumist, arenemist ega hoolitsust.

Naine jättis ka tahtlikult ravimata ühe koera kasvaja, tekitades loomale piinu ning lõpuks hülgas korterist minema kolides koerad. Abitus seisundis loomad toimetati lõpuks varjupaika.

Harju maakohus mõistis Helju koertele pikaajaliste piinade ja kannatuste põhjustamises süüdi ja karistas teda tingimisi kuue kuu pikkuse vangistusega. Lisaks võeti Heljult viieks aastaks ära loomapidamise õigus.

Ent see on vaid üks paljudest juhtumitest, mille kohta Eesti loomakaitse selts linnaelanikelt pidevalt kaebusi saab. Näiteks elas linnahalli parkimisplatsi kõrval üksik suur segavereline koer, kelle omanikku kunagi näha polnud, süüa sai koer vaid tänu juhuslikele möödakäijatele.

Kuut oli vana ja lagunenud ning ei pidanud ei tuult ega vihma. Loom ise oli haige, nõrk ja oma häälest ilma jäänud. Lisaks oli koer nii lühikese keti otsas, et ei saanud peaaegu üldse liikuda.

Inimesed ei mõista vastutuse suurust

MTÜ Loomade Hoiupaiga haldus- ja koolitusjuht Rein Kikerpill ütleb, et möödunud aastal võttis hoiupaik vastu 1400 koera, kellest vaid umbes 350 jõudsid tagasi koju oma peremehe juurde.

Kikerpilli sõnul võtavad liiga paljud inimesed ikka veel looma koju vaid hetkeemotsiooni ajel ega mõista sellega kaasnevat vastutust. “Koera ja kassi eluiga on umbes 15 aastat ja kogu selle aja vältel peab omanik tagama talle hoolitsuse,” märgib Kikerpill. “Toitmine, väljas käimine, mängimine, koolitamine, ravimine – kõik käib selle juurde.”

Mehe sõnul hülgavad liiga kergekäeliselt loomi eelkõige just noored. “Ehmatavalt palju on näiteks selliseid juhtumeid, kus noor paar võtab omale lemmiklooma, aga paar kuud hiljem sünnib perre laps ja äkitselt pole looma jaoks seal enam kohta,” kõneleb Kikerpill.

Põhja politseiprefektuuri pressiesindaja Kristina Kostina ütles, et kui politseisse laekub info loomapidamise rikkumise kohta, läheb konstaabel kohale ja vajadusel vestleb kaebealusega. „Ka sõnadel on väga suur mõju ja sageli piisab sellest, kui politseinik pöörab inimese tähelepanu probleemile ja palub tal see lahendada,“ rääkis ta.

Kostina ütleb ka, et enne lemmiklooma soetamist tuleks kindlasti läbi lugeda Tallinna koerte ja kasside pidamise eeskiri.

Nii koera- kui ka kassipidamisele kehtivad nõuded, mis esialgu on veel soovituslikud, kui määruse jõustumisel muutuvad kõigile kohustuslikuks.

Nõuded koerapidamisele:

· Ketis peetaval koeral peab olema tema suurusele vastav kaelarihm, mis ei tohi olla metallist ega poov.

· Kui koera kett on kinnitatud jooksutrossile, peab koer saama liikuda piki trossi kümne meetri ulatuses ja vähemalt kahe meetri laiuses kummalegi poole. Kui koera kett on kinnitatud muule sobivale vahendile, siis peab koer saama liikuda vähemalt 40 m² ulatuses.

· Välistingimustes peetaval koeral peab olema kuut või muu ebasoodsate ilmastikutingimuste (näiteks kuuma päikese) eest kaitset pakkuv ruum või ehitis.

· Kuudi seinad, katus ja põrand ei tohi vihma ega tuult läbi lasta.

· Kuudi põhi peab asuma maapinnast kõrgemal ning kuudis peab olema magamisalus.

Nõuded kassipidamisele:

· Kassil peab olema sobiv varustus küünte teritamiseks.

· Väljaheidete ja urineerimise jaoks peab kassil olema liivakast või muu sobiva materjaliga täidetud kast, mida tuleb regulaarselt puhastada.

· Kui kass on vaja ajutiselt panna puuri või selletaolisse ruumi, siis peab puuri pindala kassi kohta olema vähemalt 1 m². Kui samas puuris peetakse mitut kassi, peab puuri pindala kassi kohta olema vähemalt 0,7 m².

· Kassipuuri või muu selletaolise ruumi põhi peab olema jäik.