31. detsembrini, pärast seda peavad nad maa asukohast olenevalt maksma ruutmeetri eest 30 kuni 900 krooni.

“Tallinnas on umbes 120 000 korterit ja nendest vaid 10 protsendil on korterialune maa erastatud,” lausus Tallinna omandireformi ameti juhataja Vladimir Viies. “Ülejäänud ei jõua poolteise kuuga seda kuidagi erastatud.”

Viiese sõnul on inimeste ainuke lootus see, kui riigikogu muudab korteriomandi ja maareformi seadust ning lükkab 31. detsembril kehtima hakkava tähtaja edasi.

“Oi jumal küll, kust mina pidin seda teadma,” ütles Lasnamäe paneelmajas elav pensionär Niina Truu (67). Tema sõnul pole ta erastamisest kuulnudki. “Meil on korteriühistu ja ma usun, et ühistu esimees ikka hoolitseb selle eest. Homme küsin talt kohe järele, et kas meil on ikka erastatud.”

Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Andres Lipstoki sõnul tegid majanduskomisjon ja maaelukomisjon riigikogule seaduse parandusettepanekud, mille vastuvõtmisel lükatakse maa erastamise tähtaeg edasi.

Viiese sõnul saab riigikogu erastamise tähtaega maksimaalselt edasi lükata vaid 1. juulini 2002, mil kaotavad kehtivuse erastamisväärtpaberid.

Korteriühistute liidu juhatuse esimees Andres Jaadla ütles, et ühistud on meeleheitlikult üritanud maad erastada, kuid see on takerdunud bürokraatiasse.

“Oleme nimetanud selle taevatrepiks, millel on 27 astet,” lausus Jaadla. “Need on 27 instantsi, mis on vaja maa erastamiseks läbida.”

Jaadla sõnul on korterialuse maa erastamine väikelinnades sujunud kiiremini ja paremini kui suurlinnades. Tema sõnul on kõige hullem olukord Tallinnas, kus maad praktiliselt polegi erastatud. Peaaegu kogu korteriühistute maa on erastatud Valgas ja Viljandis.

Tallinna linnavalitsuse teenindusbüroo juhataja Elle Silva sõnul tasub kiirustada ainult neil, kes on erastamisprotsessi juba alustanud ja sellega lõpusirgele jõudnud. “Neil, kes pole veel alustanudki, pole mõtet pingutada, sest selle lühikese ajaga ei tee enam midagi ära,” lausus Silva. “Neil jääb loota vaid sellele, et riigikogu tähtaega pikendab.”