Tallinlased sõitsid planeedile tiiru peale
Maikuu jooksul toimus rahvusvaheline jalgrattamarsruutide kaardistamise võistlus. Seitsme Euroopa riigi hulgas enim kilomeetreid kulutanud 400 tallinlast läbis kokku 49 000 kilomeetrit. See on rohkem kui tiir mööda ekvaatorit ümber maakera. Saadud andmestik näitab, milliseid teekondi tallinlased jalgratta kui liiklusvahendiga sõitmiseks kasutavad, ja osutab murekohtadele.
Ettevõtja Artur Sadovski läbis kuu jooksul jalgrattaga 763 kilomeetrit Tallinna tänavaid, mis on paremuselt kampaania teine tulemus. Sadovski hinnangul on aga suurim probleem Tallinnas autojuhtidega, kes rattureid lihtsalt ei arvesta. „Kui jalakäijatega juba arvestatakse, siis sinna pole kultuur veel jõudnud, et jalgratturitele tähelepanu pöörata. Probleem on selles, et täitsa võimalik on Tallinnas rattaga auto alla jääda!” rääkis Sadovski, kes ise kasutab ratast peamiselt Lasnamäe ja kesklinna vahet tööle ja töölt koju sõitmiseks. Päevas läbib ta jalgrattaga tavaliselt 20–40 kilomeetrit, seega olid ka ootused kampaaniasõidust suuremad. „Tegelikult tahtsin, et tuleks 1000 kilomeetrit,” ütles Sadovski.
Autojuhid harjuvad ka
Marek Rannala, üks kaardistussõidu korraldajatest, oli tulemusega rahul. „Kuu aja jooksul sõitsid tallinlased ümber maailma. Aga olid ka mõned, kellel oli telefoniga probleeme,” ütles Rannala, kelle sõnul oleks kilomeetreid tehniliste viperusteta rohkemgi tulnud. Kaardistamisel osalemiseks oli vaja peale ratta ka GPS-seadmega varustatud telefoni ja firma Endomono loodud rakendust, mis marsruudid ühtsesse andmebaasi koondas. „Aga see, et meid nii palju oli, on hea. Mida rohkem meid on, seda turvalisem on, kuna autojuhid oskavad ka rohkem arvestada,” rääkis Rannala, kes ise läbis jalgrattaga kuu jooksul 166 kilomeetrit.
Nii Rannala kui ka Sadovski läbitud kilomeetrid märgitakse koos teiste sõitjate omadega ühisele kaardile, mis näitab, milliseid marsruute Tallinnas enim kasutatakse. Linnavalitsuse kommunaalameti juhataja asetäitja Tarmo Sulg ütles, et selle põhjal selgitatakse, mis probleeme esmajärjekorras lahendada. „Linna kasu seisneb selles, et saame tänu kaardistamisele kinnitust erinevate liikumisteede kasutamise intensiivsuste kohta ja ka rattakasutajate eelistatavate sõidumarsruutide kohta,” ütles Sulg.
Mais 564 kilomeetrit läbinud Erkki Meius sõidab hea meelega auto asemel jalgrattaga. Suurema osa Viimsi ja kesklinna vahelisi otsi sõitis ta just rattaga. „Seal kergliiklusteid jagub. Neid kohti, kus peab autoteele minema, üritan vältida. Näiteks Pärnu maanteel on rattatee, aga see saab järsult lihtsalt otsa ilma mingite teavitussiltideta.”
Sõita saab ka kõnniteel
Reiko Külaots on vastupidi Meiusele Tallinnas jalgrattaga sõitmise võimalustega väga rahul. „Parem kui ühistranspordiga sõita. Kiirem,” ütles Külaots, kes läbis mais jalgrattaga 621 kilomeetrit. Enim sõidab Külaots Nõmme ja kesklinna vahet peaasjalikult kergliiklus- või kõnniteedel. „Ei peagi ju autoteele minema!” lausus Külaots.
