Tallinn-Helsingi tunneli raudteeharud võivad tulevikus läbida Pärnut või Tartut

Eelmisel nädalal Helsingis toimunud raudteetunneli töörühma kohtumisel rõhutati kaubaveo kõrval ka reisijateveo olulisust.

Tallinna abilinnapea Jaanus Mutli sõnul toodi Helsingis toimunud töörühma koosolekul välja praeguses uurimisfaasis teadaolevad olulised aspektid.

“Tunnel ei saa olla ainult kaupade veoks vaid ka reisijate transportimiseks, samuti on oluline piirkondliku integratsiooni ja konkurentsivõime kasvu tegur,” rääkis Mutli Päevaleht Online’ile.

Abilinnapea sõnul on hetkel tunneliuuringute juures oluline selle tulevane seos Rail Balticaga. “Muuhulgas muutub oluliseks, missugust linna hakkab raudteeharu läbima, kas Tartut või Pärnut,” ütles Mutli.

Niisama oluline on abilinnapea sõnul ka asjaolu, kust kaudu võiks potentsiaalne tunnel üldse kulgeda. “Kas Pasilast Viimsisse ning, kas Naissaare kaudu või mitte,” selgitas Mutli.

Tunneli maksumuse kohta märkis abilinnapea, et selle kohta saab hinnanguid anda alles pärast merepõhja geoloogilisi uuringuid. “Nagu varem teatatud, taotletakse tasuvusuuringu jaoks raha Interreg IV programmist,” lisas ta.

Eesti ja Soome teadlased on varem märkinud, et Tallinna ja Helsingi linnajuhtide mõte rajada Soome lahe põhja raudteetunnel on tehniliselt igati teostatav, sest merepõhi sobib tunneli ehitamiseks.

Kui leitaks rahaline kate 30–45 miljardit krooni maksvale projektile, jõuaks Helsingisse tulevikus 30 minutiga.

Augusti keskel teatas linnavalitsuse pressiteenistus, et Tallinna linnapea Edgar Savisaar ühes Helsingi meeri Jussi Pajuneniga jõudsid arusaamisele tunneli ehituse pikaajalisusest. Ehitus kestaks tõenäoliselt ligi 20 aastat.

Hiljuti valmis Soome firma Baltirail-yhdistys uuring, mille tulemuste kohaselt võiks meretunnel olla 70–85 kilomeetrit pikk, millest 50–70 kilomeetrit jääks merepõhja.

Tunneli suurim kalle oleks kaks protsenti ning ülim sügavus 200 meetrit.