Tallinn ja muinsuskaitse: postimaja võib lammutada

Uus omanik võib Eesti Posti peamaja maha võtta. Veel aasta eest polnuks see võimalik.

Reedel lõppenud Eesti Posti Narva maantee 1 asuva peahoone enampakkumisele laekus üks­ainus pakkumus. See tuli Altenberg-Reval AS-i tütarfirmalt osaühingult Promethean, mille etteotsa kuulub rootslane Claes Magnus ǺÅkerborg. Pakkumus oli 128 miljoni kroonisest alghinnast tuhat krooni suurem. Mida võimalik uus omanik postimajaga peale hakata kavatseb, on esialgu ebaselge.

„Nii meie kui ka muinsuskaitseamet nõustuksime uue detailplaneeringu algatamise ja vana hoone lammutamisega – juhul, kui sellega välistatakse postimaja ja Viru keskuse vahelise ühendusgalerii loomine, mida lubab praegune detailplaneering,” rääkis Päevalehele kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna peaspetsialist Oliver Orro. Koostatud on ühine kiri, mis on saadetud linnaplaneerimise ametisse linnaarhitekt Endrik Männile. Veel aasta tagasi pidas Mänd planeeringut võimalikest parimaks ja lammutamist ei olnud veel arutatudki.

Praegu Tallinna postkontori nime kandev postimaja muinsuskaitse all ei ole, ent kehtiv 2005. aasta detailplaneering ei luba seda ka lammutada. 15 meetri kõrgusele hoonele on lubatud teha pealeehitis ja eespool mainitud ühendusgalerii. Analoogne halb kogemus on juba varasemast ajast Tallinna Kaubamaja ja Viru keskuse vahelise galeriiga. „Üle Narva maantee kõrguv galerii blokeeriks veelgi enam vaadet vanalinnale ning oleks linnaehituslikult sobimatu,” märkis Oliver Orro. Kõrguspiiranguks on kogu kvartalis 24 meetrit. Postimaja krundi suurus on 5164, hoone üldpind 10 916 ruutmeetrit.

Möödunud aastal, kui Eesti Post otsustas postimaja müüki panna, näitas hoone vastu huvi üles ka naabruses asuva Rotermanni kvartali üks suuromanik Urmas Sõõrumaa, kes samuti soovis hoone lammutada – et tee Tallinna ühe atraktiivsema, kuid praegu logistiliselt suletuima piirkonna juurde kesklinnast avada. „Need asjad käivad Eestis ikka nii: kui oleks mina või mõni teine eestlane selle hoone ostnud, ei oleks lastud Eesti Posti hoonet lammutada. Tahate näha, et ükskord võetakse linnahall ka maha,” ei hoidnud otsese ütlemise poolest tuntud ärimees oma arvamust vaka all. Mäletatavasti soovis ka Sõõrumaale kuuluv OÜ Manutent linnahalli osaliselt lammutada. „Saan asjadest aru, nii nagu nad on, ja seepärast toimetan juba peamiselt mujal kui Eestis,” lisas ärimees.

Eesti Posti administratiivdivisjoni juht Kaido Padar avaldas lootust, et sügiseks jõuavad Eesti Post ja võimalik uus omanik tehinguga ühele poole. „Mida nad täpselt plaanivad, pole veel teada. Olen firma esindajatega korra kohtunud,” ei osanud Padar valgustada ei hoone tulevikku ega võimalikku tegevusala.

Esinduskontor jääb alles

Padar loodab siiski, et Eesti Posti filiaal saab uues hoones tegevust jätkata. „Kindlasti me kesklinnast ära ei koli ja kokkuleppel uue omanikuga näeksime siinsamas firma esinduskontorit,” lisas ta. Praegu asub postimajale kõige lähemal Viru tänava esinduskauplus, kus klientidel on võimalik teha ka lihtsamaid tehinguid.

Enampakkumise võitnud firma omanike ringi kuuluvat Åkerborgi ei õnnestunud Päevalehel nädalavahetusel tabada.

Eesti Postile kuulub Kaido Padari sõnul üle Eesti sadakond kinnistut. Ettevõte üritab praegu müüa ka kinnistut Pärnus Akadeemia tee 7 alghinnaga 11,9 miljonit krooni, kuid sellele ei ole laekunud ühtegi pakkumust.

Paekiviarhitektuur

Moodne postimaja

Esimene eskalaator

•• Postimaja autorid on arhitekt Raine Karp ja Mati Raigna, ehitusinsener Heiki Meos ja sisearhitekt Kirsi Laanemaa.

•• Tallinna postimaja ehitati vana bensiinijaama asemele 1980. aasta olümpiaregati eel koos mitme teise praegu linnapilti kuuluva tuntud hoonega, näiteks Pirita purjespordikeskuse ja Olümpia hotelliga.

•• Postimajja ehitati ka Eesti esimene eskalaator, kuid see läks peagi rikki ja asendati 1988. aastal tavalise trepiga.

•• Raine Karbi loomingusse kuu­luvad kolm 1980. aastate paekiviarhitektuuri suurhoonet: linnahall koos jäähalliga (valminud 1981), Sakala keskus (1985) ja Eesti rahvusraamatukogu, mille ehitamiseks kulus kaheksa aastat (1985–1993). Sakala keskus lammutati 2007. aasta märt­sis, asemele kerkinud Solarise keskus valmib sügiseks.