„See on väga hea idee, mis võib-olla vajaks konkurssi,” ütles skulptor Tauno Kangro. „Mulle pole päris selged ehitustingimused Ülemiste järves, mis on ju pealinna joogivee reservuaar.”

Skulptuuri veepealse osa maksumuseks võib kujuneda ligi 53 miljonit krooni, sarnaselt Kangro poolt Tallinna lahte kavandatud skulptuuriga „Kalevipoja kojutulek”. Veealuse osa maksumus sõltub uuringutest.

Kangro oli valmis eile Uue tänava ateljees Päevalehele oma savist kavandeid näitama, kuid valukojas toimunud õnnetus tõmbas sellele kriipsu peale, sest skulptor pidi sündmuskohale tõttama.

Linn kavatseb moodustada komisjoni, mis hakkab kavandama monumendi ideevõistlust. „Praegu pole lõplikult selge, kas skulptuuri saab järve püstitada,” ütles Tallinnaga seotud, kuid anonüümsust soovinud allikas. „Komisjon peab välja selgitama, kas kuju rajada on võimalik. Kui on, siis tehakse konkurss.”

Lenduri skulptuur tahetakse püstitada majanduskriisi ajal just põhjusel, et see sümboliseerib raskete olude kiuste ellu jäämist. „Poola lendurid on teinud Ülemiste järves juba mitu hädamaandumist ja iga kord ellu jäänud,” lisas allikas.

Tallinna volikogu esimees Toomas Vitsut ei soovinud oma kommentaari anda.

Veefirma annaks lennuki

„Tallinna Veel on Lindakivi näol juba olemas Ülemistes paikneva avaliku monumendi kogemus,” ütles Tallinna Vee kommunikatsioonijuht Priit Koff. „Kuid lenduri kuju püstitades tuleb arvestada, et tegemist on sanitaartsooniga, mis võib ehituskulusid märkimisväärselt suurendada.”

Tallinna Vesi ei ole monumendi rahastamisel osalemist arutanud, kuid Koffi sõnul võiks see kõne alla tulla, kui oma panuse annab ka Tallinna lennujaam.

„Tallinna lennujaamal ei ole monumendi rahastamises osalemiseks nii suurt kasumit kui Tallinna Veel,” ütles lennujaama juhatuse liige Erik Sakkov. „Kuid me oleme skulptuuri loojatele valmis loovutama lennuki vraki, et sellest tehtaks täpne koopia.”

18. märtsil lennukiga AN-26 Ülemiste järve jääle hädamaandumise teinud poola piloot, endine hävituslendur Marek Szczepanski eelistas jääda tagasihoidlikuks, öeldes, et ta ei ole kangelane ja linnaelanikele mõeldes oli Ülemiste järvejää ainus valik, kuhu hädamaanduda.

1938. aasta 6. septembril juhtus samas paigas õnnelik õnnetus, kui Varssavi Aeroklubi liige Zbigniew Olenski kukkus publikule oma lennuki võimeid demonstreerides Ülemistesse.