Tallinn kaalub müügimaksu kehtestamist


Kuigi Tallinna linnavolikogu andis üleeile põhimõttelise nõusoleku kehtestada 1998. aasta 1. juulist üheprotsendiline müügimaks, langetab linnavalitsus lõpliku otsuse alles järgmise aasta veebruaris.

Abilinnapea Ants Leemetsa sõnul ei saa otsust varem langetada, kuna pole selge, kas linnas hakkab kehtima müügimaks või turismimaks. "Kui Riigikogu hakkab menetlema kohalikesse maksudesse turismimaksu lülitamist, võime müügimaksu rakendamisest loobuda," sõnas Leemets.

Linnapea Ivi Eenmaa ütles eile pressikonverentsil, et turismimaks on praegu veel tinglik mõiste, kuna pole kindel, mis maksuobjektiks seatakse. "Praegu ei saa Tallinn kui linn turistilt sentigi, kuigi kaudselt see maks kehtib. Praegu jääb see raha sadamatele ja lennujaamale," rääkis linnapea.

Turismimaksu ja müügimaksu suurim vahe seisneb selles, et esimene on suunatud eelkõige turistidele, teine kohalikele elanikele. Abilinnapea Leemetsa hinnangul teeniks linn müügimaksu pealt poole aastaga 60 miljonit krooni. Müügimaksust saadud tulud on kavas investeerida ehitusse ja renoveerimisse. Leemets nõustus, et müügimaks toob Tallinnas kaasa hinnatõusu.

Isamaaliidu esimehe Toivo Jürgensoni sõnul suhtub linnavolikogu opositsioon nii müügimaksu kui ka turismimaksu kriitiliselt. "äärmiselt vale on kehtestada veel üks maks perioodil, mil maksukoormus on niigi suur," sõnas Jürgenson.

Isamaaliidu esimehe hinnangul annab müügimaksu kehtestamine vastupidise efekti - suureneksid maksupettused. "Näiteks registreerivad jaekaubandusfirmad end ümber kuskil Harjumaa vallas ja linn võib suu rahast puhtaks pühkida," ennustas Jürgenson.

Nii Jürgenson kui Leemets on ühisel seisukohal, et müügimaksu kogumine ja kontrollimine on seotud lisakulutustega. "Aga ma olen kindel, et see tasub ennast ära," lisas Leemets. Tema sõnul ei saa praegu ka täpselt öelda, kas müügimaksuna hakkab kehtima selle ülemmäär üks protsent või nagu Haapsalus kohalike ettevõtjate survel kehtestatud pool protsenti.

Tallinna Kaubamaja peadirektor Peeter Tohver ütles, et on müügimaksu kehtestamise vastu. Tallinna Kaubamaja netokäive on aastas 500 miljonit krooni, mis tähendab, et nende maksukoormus suureneks 5 miljoni krooni võrra. "Järelikult peame hakkama otsima võimalusi, kuidas müügimaksu vähendada," sõnas Tohver.

Kaupluseketi Rema 1000 Eesti AS-i tegevdirektor Guido Pärnits arvas, et müügimaks tekitab ebavõrdsust eelkõige suurte kaubamajade ja kioskikaubanduse vahel. "Suured kaubamajad maksavad ausalt makse, mida ei saa aga öelda putkamajanduse kohta. Seetõttu tõusevad kaubamajades hinnad ja mustal turul hakkab liikuma veelgi rohkem illegaalset kaupa," leidis Pärnits.

URMET KOOK

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare