Tallinn kulutab korterite ehitamiseks 1,2 miljardit krooni lisatud korterite kirjeldused
Spetsiaalselt linnamajade rajamise tarvis koostatud elamuehitusprogrammi järgi kulub aastas munitsipaalkorterite ehitamiseks keskeltläbi 240 miljonit krooni, mis on rohkem kui Tallinn kulutab aastas teede-tänavate remondiks.
Programmi järgi kujuneb eluaseme ühe ruutmeetri ehitusmaksumuseks 10 300- 12500 krooni, millele lisatakse ehitustööde ja –materjalide kallinemine 5 protsenti aastas. "Kuna paljudel peredel ei ole majanduslikel põhjustel võimalik endale eluaset soetada, siis vähendaks linna eestvõttel lähiaastail 5000 eluaseme juurdeehitamine eluasemete defitsiiti ja pidurdaks müügi- ning üürihindade tõusu," ütles abilinnapea Jaan Moks.
Moksi sõnul rajab linn aastas 400 uut korterit. Sellele lisaks ehitab erasektor praeguseid ja lähiaastate prognoositavaid ehitusmahtusid arvestades juurde keskmiselt 600 eluaset aastas. Neist osa valmib kava kohaselt linna ja erasektori koostöös.
##Elamuehituseks on Tallinn valinud 14 kohta üle linna, lisaks ehitatakse 447 korterit üksikutesse majadesse.
Munitsipaalkortereid rajades kavatseb Tallinn oma kodu võimaluse anda eelkõige sundüürnikele, keda linnavalitsuse nõunik Pille Arjakase sõnul on järjekorras praegu 3500.
“Samas, kui valdav osa Eesti Vabariigi elanikest said võimaluse korterite erastamiseks, jäeti kümned tuhanded inimesed sellest õigusest ilma,” seisab elamuehitusprogrammis. “Õigusliku ootuse printsiibist lähtuvalt ootavad sundüürnikud tänaseni ülekohtu likvideerimist.”
Korterijärjekorda saavad end 2003. aasta 1. jaanuarini ka inimesed, kelle üürilepingu alusel kasutatava eluruumi tagastamiseks on esitatud avaldus, kuid tagastamine veel otsustamata.
Tallinn tahaks 1616 uut eluaset aastas
Programmi järgi ei piisa siiski Tallinnal munitsipaalkorterite ehituseks oma rahast ja linn peab vajalikuks ka riigipoolset finantseerimist. Linnaeelarvekulu on esialgsete arvestuste järgi 180 miljonit krooni aastas.
Kui praegu ehitatakse aastas 300-440 uut eluaset, siis normaalseks peab linnavalitsus aastas 808-1616 eluaseme ehitust ehk 4 eluaset 1000 elaniku kohta.
Tänavu tahab linn majutada 800 leibkonda ning järgneval viiel aastal kokku 2000 leibkonda uutesse ehitatavatesse elamutesse. 1700 leibkonda majutatakse vabanevatesse linnakorteritesse või erasektorist üüritavatesse korteritesse, 500 leibkonda saavad linnalt eluasemeprobleemi lahendamiseks toetust ja leiavad endale ise eluruumi.
“Arvestades sundüürnike keskmise sissetuleku Tallinna keskmisest kolmandiku võrra väiksemaks, kujuneks eluasemekulutuste keskmiseks suuruseks leibkonna liikme kohta ca 323 krooni kuus,” seisab programmis.
Linn sätib plaanides oma maju riigi maale
Linnavalitsus saatis eelnõu “Tallinna elamuehitusprogramm "5000 eluaset Tallinnasse” kinnitamiseks volikogule.
Ainsana on täpselt määratud sotsiaalmajade asukohad, nende rajamiseks vajalik maa on aga riigi omandis. Linna nägemuse järgi tuleb 553 korterit sotsiaalmajadesse üle linna: Männiku tee 96/Pihlaka 1, Männiku tee 98a, Kivimäe 32, Rännaku puiestee 28, Endla 12, Uus-Sadama 20, Ülemiste tee 7 ja 9, Kivimurru 12, Erika 13a ja Wismari 23/Koidu 21.
506 munitsipaalkorterit tahab linn ehitada Iru Hooldekodu territooriumile aadressil Narva maantee 156. 500 korterit ehitatakse Loopealsele, 320 Sirbi-Vasara tänava kvartalisse, 128 korterit hakkava asuma Kopli “ülemisel koloniil” ning sada Räägu-Vuti tänava kvartalis.
Kopli liinidele ehitatakse uued majad
Potentsiaalsete elamuehituspiirkondadena mainitakse programmis ka Kopli liinide “alumist koloniid”, Paevälja tänavat, Räägu-Tüve kvartalit, Kurepõllu tänava põhja poolset ala ja Valge tänavat.
Tehnovõrkude olukorra poolest on ehitus kõige problemaatilisem Paevälja piirkonnas, kus puuduvad nii vesi kui ka kanalisatsioon ja nende väljaehitamine on paekivipinnase tõttu kallis. Kivimäe 32-st on veevõrk poole kilomeetri kaugusel ja kanalisatsioon 2,5 kilomeetrit eemal, samas on piirkond Tallinna Vesi arendusplaanis.
Koostöös erasektoriga kavatseb linn sel aastal valmis ehitada 67 eluruumi Tiskre tee 22a ja 15 eluruumi Kase tänava kvartalis. Järgmise aasta plaanis on 25 eluruumi Jõeotil ja 60 Kase tee kvartalis. 2004. aastal lisandub taas 60 eluruumi Kase tee kvartalis, 25 eluruumi Vabaõhumuuseumi 95b ja sama palju kortereid Saviliiva 8a.
Aastateks 2005-2007 näeb elamuehitusprogramm ette 700 uut eluruumi Mustjõe elamukvartalis, 50 eluruumi Saviliiva 8a ja 125 korterit Vabaõhumuuseumi 95b.
Milliseid kortereid Tallinn ehitada kavatseb:
Köök-tuba
25-30 ruutmeetrit
Leibkonnas 1 inimene.
(ca 4 m2 esik sisseehitatud kapiga, ca 4 m2 sansõlm, 17-22 m2 elutuba/köök)
sansõlmes dušinurk, kraanikauss, WC, pesumasin)
1-toaline
30-38 ruutmeetrit
Leibkonnas 1-2 inimest.
(ca 4 m2 esik sisseehitatud kapiga, ca 4 m2 sansõlm, 22-30 m2 elutuba/köök)
2-toaline
45-55 ruutmeetrit
Leibkonnas 2-3 inimest.
(ca 6 m2 esik sisseehitatud kapiga, ca 4 m2 sansõlm, 25-30 m2 elutuba/köök, 10-15 m2 magamistuba)
3-toaline
65-75 ruutmeetrit
Leibkonnas 3-4 inimest
(ca 5 m2 esik sisseehitatud kapiga, ca 1,5 m2 WC väikese kraanikausiga, 25-30 m2 elutuba/köök, ca 4 m2 panipaik/garderoob, ca 5m2 sansõlm, ca 4 m2 vahekoridor, 10-15 m2 magamistuba, 10-15 m2 magamistuba)
4-toaline
81-90 ruutmeetrit
Leibkonnas 4-5 inimest
(ca 6 m2 esik sisseehitatud kapiga, ca 1,5 m2 WC väikese kraanikausiga, 30-35 m2 elutuba/köök, ca 4 m2 panipaik/garderoob, ca 5 m2 vahekoridor, ca 10-15 m2 magamistuba, ca 10-15 m2 magamistuba, ca 10-15 m2 magamistuba)
Millised majad linn ehitab:
3-5 korrust (ilma liftita)
kuni 8 korrust (liftiga)
tüüpselt lintvundament
sõltuvalt pinnaseoludest võimalik soklikorruse väljaehitamine (keldrisse hea paigutada panipaigad, soojasõlm, peakilbiruum, koristusinventar jne)
välisseinad värvitud või pesubetoonist
lamekatus või madala kaldega katus
monteeritavad paneelid või kiviseinad, kerges siseseinad metallkarkassil kipsplaadist
rõdud hoonest väljaulatuvad
aknad plastraamis pakettklaasiga (Saksa tüüp)
välisuksed klaas-metall, fonolukuga
korteritel metalluksed turvalukuga
Trepikojas
trepimademel keraamilised plaadid
seinad pestava värviga
laed ja treppide alused värvitud
Korterid
põrandakatted: tubades laminaatparkett või linoleum; märgades ruumides keraamiline plaat või PVC kate
seinad värvitud heledates toonides; märgades ruumides keraamiline plaat või PVC kate
laed paneelipind värvitud, märgades ruumides alumiiniumist ripplagi
siseuksed valged ja siledad
Ventilatsioon õhuvõtt fassaadidelt värske õhu klappide kaudu, väljatõmme märgadest ruumidest ja köögist
Küte hoones täisautomaatne soojasõlm, radiaatoritel reguleerimisventiilid; märgades ruumides elektriline põrandaküte
Sanitaarruumides kraanikausid, segistid, dušid, WC potid, pesumasina ühendusotsad. Veemõõtja igas korteris.
Elekter voolu tarbimist mõõdetakse igas korteris eraldi
Prognoositavad kommunaalmaksed:
Kööktuba 972 krooni 30 m2sh küte ja soe vesi 189 krooni, elekter 108 krooni, prügivedu 6 krooni, vesi ja kanalisatsioon 69 krooni, üür 600 krooni
1-toaline 1231,2 krooni 38 m2sh küte ja soe vesi 239 krooni, elekter 137 krooni, prügivedu 8 krooni, vesi ja kanalisatsioon 87 krooni, üür 760 krooni
2-toaline 1782 krooni 55 m2sh küte ja soe vesi 347 krooni, elekter 198 krooni, prügivedu 11 krooni, vesi ja kanalisatsioon 127 krooni, üür 1100 krooni
3-toaline 2430 krooni 75 m2sh küte ja soe vesi 472,5 krooni, elekter 270 krooni, prügivedu 15 krooni, vesi ja kanalisatsioon 172,5 krooni, üür 1500 krooni
4-toaline 2916 krooni 90 m2sh küte ja soe vesi 567 krooni, elekter 324 krooni, prügivedu 18 krooni, vesi ja kanalisatsioon 270 krooni, üür 1800 krooni
allikas: "5000 eluaset Tallinnasse"
