Näiteks kuulub Tallinna linnakohtu kinnistusosakonna andmetel sundüürnikule, kellele 13 290 krooni eest müüdi 94,3-ruutmeetrine korter Tartu maantee 77, juba teist aastat 44-ruutmeetrine korter Puhangu tänaval.

Asula tänavale saab aga 21,2-ruutmeetrise korteri 4590 krooni eest osta 25-aastane sundüürnik. Samas anti kuueliikmelisele perele ühe eelnõuga üürile ja müüdi 8550 krooni eest kõigest 32-ruutmeetrine korter Hermanni tänaval.

Ohtralt küsimusi tekitas 25,7-ruutmeetrise korteri erastamine Jakobsoni tänava samasse majja, kus linn paneb ülejäänud kuus korterit müüki enampakkumisel alghinnaga 2,385 miljonit krooni.

Polnud asjaga kursis

Kesklinna vanem Marek Jürgenson jäi müügieelnõude kaitsmisega volikogu ees hätta, sest ei osanud volinikele rääkida erastamisotsuste tagamaadest ja polnud kursis, millises seisus on erastatavad pinnad. Jürgenson põhjendas, et ei olnud üürileandmise otsuste tegemise ajal linnaosavanem ega vastava komisjoni liige ning ei tee koduvisiite.

Hermanni tänavale müüdud korteri kohta spekuleeris linnaosavanem, et korter on inimväärses seisukorras ja omanikud õnnelikud. “Keegi ei ähvardanud neid, püstol meelekohas, et nad peavad selle 32-ruutmeetrise korteri võtma, nad ise kirjutasid taotluse,” ütles Jürgenson. Toom-Kooli 7 maja suuruse kohta teadis linnaosavanem, et kui müüakse korterit number 5, “siis vähemalt viis korterit on seal kindlasti”. Tegelikult asub sellel aadressil kaks rohkem kui kümne korteriga mitmekorruselist maja.

Tulevaste korteriomanike näol pole Jürgensoni kinnitusel tegu fiktiivsete üürnikega. Kodutelefoni juures näidatava aadressi järgi elab aga 16 770 krooni eest Toom-Kooli tänavale 60,8-ruutmeetrise korteri soetav sundüürnik hoopis Villardi tänaval. Heas korras Toom-Kooli majas, kus asuvad mitme firma kontorid, ei osanud eile keegi öelda, kus korter number 5 üldse asub ja kes seal elab.

Ka sundüürnik ise ei soovinud Eesti Päevalehele seletada, kuidas tal õnnestus nii heas kohas nii hea korter 2002. aastal üürida, samal ajal kui enamik sundüürnikke saab valida räämas korterite vahel. Opositsiooniesindajate ettepanekud jätta osa kortereid esialgu erastamata, hääletas Keskerakonna fraktsioon maha.

Uuritakse tausta

Kesklinna valitsuse vanema asetäitja Jüri Lump ütles, et müüki ette valmistades uuritakse alati tegelikku olukorda. “Korter võib olla inimese nimel, aga on selline korter, kus elavad inimese vanemad, kes on korteri lapse nimele kirjutanud,” ütles ta.

Lump kinnitas, et enne korterisaaja väljavalimist tehakse põhjalikud taustauuringud. “Kes võib-olla spetsiaalselt keskendub süsteemi petmisele, see leiab lahendusi, aga enamik on ausad inimesed,” ütles ta. Lump toonitas, et otsustuskorras müüdud korterite üürilepingud sõlmiti 2002. ja 2003. aastal range korra alusel. “Vabad pinnad avalikustati ja need, kes olid sundüürnikud, said kuu aja jooksul kirjutada avalduse. Osa eelistasid heakorrastatud pinda, teised olid nõus remontima,” kirjeldas ta.

Sanssi korteri saamiseks tõstis sundüürnikuna arveloleku aja pikkus, suure pere olemasolu ja valmisolek minna väiksemale pinnale. “Sõltuvalt korteri suurusest on tavaliselt 40–60 avaldust korteri peale. Kui on suured korterid, nagu nendes eelnõudes jagatud, siis nende peale oli sadakond taotlust,” meenutas Lump.

Erastamisväärtpaberitega enampakkumine korterite erastamiseks tekitas Lumpi sõnul ärimeeste tormijooksu, kus ostueesõigusega sundüürnikke kasutati tankistidena. Soodushinnaga müük on tekitanud spekulatsioone, et üürnik võib soetatud pinna müüki panna ja Lumpi sõnul on see omaniku õigus. “Küsimus on ka selles, kui kasulik on linna üüripinda hoida. Kogu kesklinna omanike kiht läheb järjest jõukamaks ja linnal tuleks korteriühistute ettevõetud remondist osa kinni maksta,” ütles ta, pidades müüki õigemaks.

Kesklinna valitsus on ette valmistanud materjalid veel 15 korteri müügiks erastamishinnaga. Väiksemad korterid, mille vastu sundüürnikud pole huvi tundnud, pannakse enampakkumisele. Linnavalitsus tahab 2013 sundüürniku elamisprobleemi lahendada 2008. aastaks.

•• Kuula helisalvestust linnavolikogu istungist aadressil http://www.tallinn.ee/est/g3091s23397

Sundüürnike uued ja vanad korterid

•• Korterid, mille sundüürnikud kesklinnas said ja kus nad kunagi elasid.

•• Uus korter; sundüürniku korter; erastamishind:

•• Jakobsoni 7, 25,8 m2; Hermanni tänaval 48 m2; 2850 krooni

•• Ravi 11a, 26,3 m2; Aasa tänaval 35 m2; 3090 krooni

•• C.R.Jakobsoni 7, 25,7 m2; Kentmanni tänaval 47 m2; 2850 krooni

•• Tartu mnt 77, 94,3 m2; Mooni tänaval 56 m2; 13 290 krooni

•• Toom-Kooli 7, 60,8 m2; Ao tänaval 95 m2; 16 770 krooni

•• Suur-Ameerika 51a, 15,3 m2; Paldiski maanteel 19 m2; 1500 krooni

•• Paide 10, 23,7 m2; Liivalaia tänaval 19,6 m2; 3270 krooni

•• Vesivärava 36, 30,9 m2; Mardi tänaval 92,6 m2; 4740 krooni

•• Asula 14, 21,2 m2; Tatari tänaval 33,5 m2; 4590 krooni

•• Uus-Sadama 22, 26,5 m2; Kunderi tänaval 29,8 m2; 5250 krooni