Lokotari sõnul on registrid olemas ka praegu, kuid ristkasutus muudaks nendega töötamise kiiremaks. “Üks asi on käia arhiivides otsimas, teine asi vaadata laua pealt arvutist,” osutas Lokotar.

Maaregistrit on arvutis peetud seitse aastat ja paberil 25 aastat (andmeid maaüksuste kohta on kogutud üle 29 000, registris töötajaid 200). Eraldi keskkonnas on ka planeeringud ja ehitusregister (üle 15 000 akti). “Seoses andmekogude seadusega tuleb registrid seadustada,” lisas Lokotar.

Veebiregistrite loomine ei tähenda, et paberkandjad ja arhiivid kaovad. Lokotar loodab, et ristkasutus lihtsustab siiski asjaajamist ning tööde läbipaistvust ja kvaliteeti.

Ühegi uut inimest registrite pidamiseks tööle ei võeta. Ehitiseregistri ja planeeringute registri omanik on Tallinna linn ja andmeid töötleb säästva arengu ja planeerimise amet (SAPA). Maaregister kuulub samuti linnale, selle andmeid töötlevad nii SAPA kui ka maa-amet.

Registrite põhimääruste eelnõud esitab linnavalitsus volikogule 15. juuniks. Registrite asutamine, pidamine, täiendamine ja arendamine makstakse kinni linnaeelarvest.