Tallinn Takso: Väljast viisakas ühissõiduk, seest röövlikoobas
Tähelepanelikud pealinlased on ilmselt märganud: turistide meelispaikadesse on siginenud uue ilmega taksod, mis kannavad kõlavat nime Tallinn Takso. Olgu kohe selguse huvides ära öeldud, et neil ei ole seost Tulika Grupile kuuluva Tallinna Taksoga ega ka Tallink Taksoga, olgugi et sarnased on nii logod kui ka autode värv.
Mis organisatsioon see Tallinn Takso siis ikkagi on? Neil ei ole kodulehte, telefoni teel neid tellida ei saa, kliente püüavad nad enamasti vanalinnas, sadamas, lennujaamas. Sõidavad ülikõrgete hindade eest, juba autosse istumine võib maksma minna kümme eurot. Kilomeetrise sõidu eest võivad nad küsida ka üle viie euro. Tallinn Takso ei olegi firma, see on vaid kena kaunistus FIE-na tegutseva taksojuhi autol.
30 turistilõksu
Kui palju selliseid pahaaimamatute turistide koorimisest elatuvaid taksosid pealinna teedel tiirutab. Kui kõigi asjatundjate pakkumised kokku võtta, jääb keskmiseks umbes 30 sõidukit.
Pealinna taksojuhid räägivad karme lugusid, kui ohtlik on jõhkrat hinda küsivate FIE-dega võidelda. Selle eest võidakse ähvardada, rehve läbi torgata, autosid blokeerida. Üks Tallinki taksojuht, kes töötab hotelli ees, kus võivad seista vaid nende firma taksod, ei julge võõrale mängumaale sisenevate Tallinna Taksodega vaidlusse astuda. „Ma ei taha lõpetada kusagil oraga ribide vahel,” sõnab anonüümsust palunud taksojuht. Üks Tulika taksojuht on püüdnud aga süstemaatiliselt seadust rikkuva, nüüdseks Tallinn Takso sildi all sõitva taksojuhi peale korduvalt politseid välja kutsuda. Möödunud aastal löödi Viru hotelli ees sisse tema takso esiklaas. Süüdlast ei leitud, menetlus käib siiani.
Üks Tallinn Takso juht on nõus Eesti Päevalehega vestlema tingimusel, et tema nimi ajalehte ei jõua. Kohtume õhtul kell pool üheksa, neli tundi kestnud tööpäeva jooksul pole ta enda sõnul kliente saanud. Ta ütleb, et logode kleepimine on taksojuhtide enda algatus, mingit ühist ülemust neil ei ole. Süüdistab Tallinki selles, et firma on ostnud mitmes kohas õiguse kliente teenindada. Tunnistab: Tallinn Taksod töötavad tõesti tihti seal, kus nad seda teha ei tohiks, kuid seda ta valeks ei pea. Matkimise puhul tunnistab ta sarnasust Tallinkiga ja küsib: „Aga see on minu kodulinna nimi, miks ma seda kasutada ei tohi?” Tavalise reedese tööpäeva jooksul teeb ta enda sõnul umbes viis sõitu. Sõidukilomeetri eest võtab ta üle kolme euro. „Aga saab küsida allahindlust.”
Ulmehinda küsimast ei keela ükski seadus. Seevastu on näiteks Helsingis ja Riias kehtestatud taksoteenuste piirhinnad. Niisiis ei oska paljud turistid Eestisse saabudes isegi aimata, et võivad sellise „kirve” saada.
Tallinna linn saaks hinnad paika panna, kui vastu võetaks uus ühistranspordiseadus, millega eelmine riigikogu koosseis hakkama ei saanud. Kuigi vahepeal oli kavas uus seadus vastu võtta tänavu sügisel, on selle eelnõu praegu endiselt majandusministeeriumis ettevalmistamisel. Seda, millal seadus jõustuda võiks, ei tea keegi.
Madalamat hinda küsivad ettevõtted on ahnete üksiküritajate tegevusest selgelt häiritud.
„Hüppeliselt tõusis nende arv aprillis ja mais,” sõnab Tallink Takso juhataja Alger Holzmann. Tema hinnangul matkivad need imehindadega taksod just Tallinki sõidukeid.
Tõsi, logod on väga sarnased ja autodki sama värvi: mustad ja kollased. Tuntud firma värvides ja tuntud logoga sarnaneva kirjaga sõitmise vastu midagi ette võtta on aga keeruline. Holzmann on pöördunud selle küsimusega pealinna transpordiametisse, kuid nende väitel on linna käed selles asjas seotud.
Tallinna taksokomisjoni kuulub eksperdina endine juhtiv kriminaalpolitseinik Koit Pikaro. Ta tunnistab, et mida rohkem ta asjasse süveneb, seda enam näeb, et olukorda lahendada ei tahetagi. „Mupo ei jõua, transpordi- ega ettevõtlusamet ei viitsi sellega tegeleda.” Pikaro kinnitusel teeb Tallinn Takso palju kahju. Esiteks on see ausatelt taksojuhtidelt teenistuse äravõtmine. Teiseks on see Pikaro meelest linna maine tahtlik rikkumine ning kõige tipuks näitab Tallinna võimetust taksode valdkonnas korda luua.
„See lugu on jõudnud niikaugele, et mõjutab riigi mainet. Mina olen selles täiesti kindel,” kinnitab ka Tulika Grupi juhatuse esimees Mati Saar. „Need on sellised vanad, kes sülitavad seaduste, liikluskorralduse, märkide peale. Neid takistab ainult füüsiline jõud või pidev, järjekindel kontroll,” sajatab Holzmann. Saare sõnul ei ole tegu mingil juhul uute üritajatega. „Need on vanad kogenud taksojuhid, staaži tihti üle kümne aasta, nad tunnetavad taksoturgu ja psühholoogiat peensusteni,” väidab Saar. Kõrgete hindadega ja keelatud kohtades on nad kliente püüdnud juba kaua, koondumine Tallinn Takso nime alla on aga viimase aja trend. Ja selliseid taksosid tuleb Saare sõnul aina juurde.
Mida teha? Esimene võimalus on pöörduda politseisse. Politsei võib küll kohale tulla, kuid tihti pole selleks ajaks „varrukaid” enam kohal. Viru tänaval töötavad Tallinn Taksod on omavahel pidevas ühenduses. Enamasti seisab üks Venuse klubi ees ja tippajal üks ka Viru tänava otsas – valves. Kui politseid nähakse, kaovad taksod sealt kohe.
Mupo ei aita
Pealinna taksondust kontrollib munitsipaalpolitsei. Abilinnapea Kalle Klandorf nendib: mupol on kontrolli tarbeks liiga vähe õigusi. „Põhiliselt teeme koostööd politseiga. Samuti saame kontrollida seisvaid taksosid,” sõnab ta. Liikuvate taksode peatamise õiguse saamine oleks tema hinnangul põhjendatud.
Sõidame ühel õhtupoolikul mupoga kontrollima olukorda sadamas. Kui kohale jõuame, Tallinn Taksosid näha ei ole, üks varrukas siiski sadama ees seisab. Ametnik peatab
auto takso läheduses ja jõuab napilt turvavöö maha võtta, kui takso hakkab juba liikuma. Pole kahtlustki, et meie lahkumise järel on varrukamees tagasi.
„Varrukate” magus äri meelitab matti võtma
Algul tuleb pealinna taksondust peensusteni tundvatele inimestele üllatuseks, et kaubamärk Tallinn Takso on registreeritud.
Kaubamärgi on registreerinud Andreas Invest Grupp, mille põhiliseks tegevusalaks on äriregistris märgitud taksovedu.
Ettevõtte juht on 26-aastane Andres Tulbin.
Tulbin väidab, et tema ei ole rööveltaksode niiditõmbaja. Kuid oma plaanid tal nendega siiski on. Kui juristid suudavad tõestada, et tema kaubamärgi kaitse rööveltaksodele siiski laieneb, muutub nii mõndagi. „Siis olen ma nendega faktiliselt seotud,” märgib Tulbin.
Sellisel juhul hakkab ta nõudma taksodelt frantsiisi, sisuliselt kaubamärgi kasutusõiguse ostmist. Samuti soovib ta muuta taksode hinnakirja ühtseks – tema sõnul oleks mõistlik taks 3,2 eurot sõidu alustamise eest ja ligi euro kilomeetrise sõidu eest.
Kas praeguste logodega imiteeritakse Tallinki taksosid? Tulbin vaikib hetke ja sõnab: „Kuidas nüüd öelda. Midagi nagu on…”
Kommentaar
Kahetsusväärne olukord
Taavi Aas
abilinnapea
Kindlasti on kahetsusväärne, et Eestis ja eriti Tallinnas on väga varieeruvad taksoteenuse hinnad. Eestis on vabaturumajandus ning kuni seaduseandja ei ole vastavasisulist regulatsiooni vastu võtnud, ei saa keegi ettevõtjale tema hinnakujundust ette kirjutada.
Pidevalt kontrollib munitsipaalpolitsei taksopatrull ja parkimispatrull nii Harju tänavat kui ka teisi taksojuhtide meelisparkimiskohti. Igasugune liikluseeskirjade rikkumine on taunitav ning nii munitsipaalpolitsei kui ka politsei tegelevad rikkujatega pidevalt. Kindlasti on munitsipaalpolitseil soov oma tegevust tõhustada ja saada juurde ka taksode peatamise õigus.
Kallist hinda võtvate taksojuhtide vastu aitab siiski enim uue ühistranspordiseaduse kehtestamine.
