Kolmapäeval algatati Tallinna linnavalitsuses Tallinn-Väikse rongipeatuse uue jaamahoone detailplaneering. Linnavalitsuse pressiesindaja Toomas Pirni sõnul pole praegu veel teada, millal algatatud detailplaneering vastu võetakse.

“Selle protsessi kiirus oleneb AS-i Edelaraudtee initsiatiivist,” tähendas ta Eesti Päevalehele. “Olenevalt sellest, kui kiiresti detailplaneering välja arendatakse, hakkame mõtlema ka selle vastuvõtmisele ja kehtestamisele.”

Edelraudtee esitas Tallinna linnavalitsusele avalduse uue jaamahoone Tallinn-Väikse rongipeatusesse ehitamise kohta juba aastal 2006, kuna praegune ehitis on halvas seisukorras ja laguneb. Edelaraudtee Halduse AS-i juhatuse liikme Neddy Krameri sõnul on plaanis vana jaamahoone restaureerida ning teha sellest toitlustus- ja majutushoone.

Ideekonkurss tulekul

“Praegu käib kogu Edelaraudtee töö juhtimine Tallinn-Väikse rongipeatuse vanast jaamahoonest,” rääkis ta Eesti Päevalehele. “Uue hoone ehitamise korral tõstetakse kogu juhtimissüsteem sinna ümber, lisaks sellele paraneksid oluliselt ka klientide teenindamistingimused.” Esialgsete hinnangute kohaselt tuleks uus ehitis neljakorruseline ning maa-aluse parklaga. “See parandaks ka oluliselt klientide teenindamise tingimusi, kuna praegusel jaamahoonel puudub avalik funktsioon, uues oleksid aga teenindussaalid ning seal toimuks piletimüük,” ütles Kramer.

Kramer tähendas, et praegu pole loodud ei uue jaamahoone projekti ega eskiisi. “Esmalt peab projekt jõudma nii kaugele, et linnavalitsus selle vastu võtaks,” tähendas ta. “Pärast seda korraldame ka ideekonkursi.”

Ei selle ega järgmise aasta eelarvesse ole Krameri sõnul uue jaamahoone tarvis raha eraldatud, kuna pole teada, millal asja hakatakse reaalselt teostama. “Detailplaneeringu vastuvõtmine on pikaajaline protsess,” selgitas ta. “Tallinn-Väikse vana rongijaam on muinsuskaitsealune objekt, mille tõttu on sellele kehtestatud eritingimused.”

Jaamahooned vajavad remonti

•• Edelaraudtee Halduse AS-i juhatuse liikme Neddy Krameri hinnangul pole Tallinn-Väikse rongipeatuse jaamahoone sugugi ainus, mis remonti vajab. “Paljud jaamad on isegi tunduvalt halvemas seisukorras,” kõneles ta. “Sel aastal plaanime parandada ja nüüdisajastada Rapla raudteejaama ning järgmiste aastate eelarvesse mahub loodetavasti veel mõni Tallinnast välja jääv jaamahoone.”

•• Kõige hullemaks peab Kramer Kohila rongipeatuse olukorda. “Millal me selle probleemiga tegelemiseks vajalikud ressursid kogume, pole veel täpselt teada.”

•• Krameri hinnangul võib Tallinn-Väikse rongijaama remontimisega veel venitada, kuna sealne olukord pole väga hulluks muutunud.