KOMMENTAAR
Tänu omandi- ja maareformile areneb Tallinn jõudsalt vaatamata tõsistele puudustele nende elluviimisel. Linn vajab aga arenguks ka investeeringuid. Kahjuks lähtuti siiani Tallinna eelarve koostamisel sotsialistlike omandisuhete põhimõtetest.
Kõige drastilisem näide on nn Nomura laen, mille suurus ei vasta kuidagi linna tuludele. Samuti on pehmelt öeldes arusaamatu laenu kasutamise eesmärk ning projektid ja toimingud (v. a Tammsaare tee pikendus), mida selle laenuga finantseeriti.
Kust saada raha?
Investeeringuid on vaja, ent kust saada nende jaoks rahaline kate. Kas suurendada kohalikke makse, seada sisse täiendavad maksud ja koormised? Räägitud on müügi- ja turismimaksust. Enne uute maksude kehtestamist tuleks tuleks aga määratleda finantseerimispõhimõtted ja investeeringute eesmärgid.
Tegelikult on kõikide investeeringute eesmärk eelkõige linnakodanike vajaduste üha parem rahuldamine (haridus, kultuur, sotsiaalhooldus, sport, tervishoid, transport, elamumajandus jne).
Tallinn vajab investeeringuid esiteks tehnilisse infrastruktuuri, mis hõlmab teid, tänavaid, haljasalasid, tänavavalgustust, kanalisatsiooni, energeetikat, side- ja telekommunikatsioone, samuti linna üldplaneeringusse ja muinsuskaitsesse.
Teiseks tuleb linnal raha paigutada sotsiaalsesse infrastruktuuri- haridusse ja sotsiaalhooldusse, kultuuri ja sporti, päästeteenistusse. Kindlasti vajab investeeringuid veel ühistransport ja linnavalitsemine.
Korrastamist vajavad eelkõige põhimõtted, kuidas rahastada tehnilise infrastruktuuri arendamist, sest selle taga seisab ka ettevõtluse areng.
Omandi- ja maareformiga tekivad tuhanded eraõiguslikud subjektid, millega muutub põhimõtteliselt tehnilise infrastruktuuri tarbimise ja finantseerimise olemus. Seega ei saa selle valdkonna rahastamist linna eelarvest põhimõtteliselt heaks kiita. Siin ei saaks arvestada tuludega, mis laekuksid müügimaksust. Samuti varitseb oht, et seda maksu hakatakse kasutama linnavalitsuse majandamiskuludeks.
Seoses vee- ja kanalisatsiooni, soojus-, tänavavalgustus- jt ettevõtete reorganiseerimisega eraõiguslikeks äriühinguteks kerkib küsimus nende finantsplaanidest ning kommunaalteenuste hindadest, mis suures osas on seotud nende ettevõtete monopoolse seisundiga.
Kindlasti öeldakse kohe, et tehnilise infrastruktuuri selline rahastamine viib kommunaalteenuste hindade ja tariifide tõusule. Kartus on õige, kuid arvan, et hinnatõus ei ole dramaatiline. Eelkõige tuleb suurendada konkurentsi teenuste pakkujate vahel. Monopoolsete ettevõtete osas aga kehtestada läbi linnavolikogu sotsiaalne kontroll.
Tehnilise infrastruktuuri rahaallikaks peavad olema eelkõige liitumistasud (koormised), mis on seotud kinnisvara ja kinnisasjade arendamise ja rekonstrueerimisega ning vastava teenuse tariifid. Otsuse koormiste kehtestamise ja suuruse kohta saab teha Tallinna linnavolikogu. Lisaks on vaja kehtestada nn kinnisvara (kinnisasja) maks, mille suurus oleneks eelkõige kinnisasjal lasuvast ehitusõigusest. Selle maksu kehtestamine eeldab maksuseaduste täiendamist. Maks laekuks kohalikku eelarvesse.
Uued maksud
Tallinna tulude suurendamiseks tuleks mõelda, kuidas oleks võimalik kasutada rohkem ära Tallinna geograafilist asendit -kehtestada sadamamaks- ja atraktiivsust -viia sisse turismimaks. See eeldab samuti maksuseaduste täiendamist. Mõelda võiks, kuidas kaasata sotsiaalse infrastruktuuri arendamisse lisaraha erasektorist.
Müügimaksu kehtestamine poleks vale, kuid ettevõtete koormamine selle maksuga poleks otstarbekas praegu, kui on vaja luua uusi töökohti. Stabiilsemas majanduskeskkonnas on see võimalik, kuigi mitte hädavajalik. Müügimaks halvendaks aga vähekindlustatute olukorda, seega tuleks nende jaoks kindlasti luua kompensatsioonimehhanism.
Kokkuvõttes linn areneks. Luuakse juurde uusi töökohti, senine majandustegevus muutub efektiivsemaks. Kasvavad linna tulud, mis saab suunata sotsiaalvaldkonna arengusse ja sealtkaudu jõuab see iga linnakodanikuni. Tõuseb linna poolt osutatavate (finantseeritavate) teenuste hulk ja kvaliteet. Korrastades tehnilise infrastruktuuri investeeringute allikad vabaneb täiendavat raha sotsiaalvaldkonnale.
Priit Vilga (Reformierakond) on Tallinna linnavolikogu liige ja Oü Wicom juhataja.
