Tallinna haiglas sündis juulis rekordiliselt palju lapsi
Sündide arvu tõus paneb lisasurve haiglatele, kes võtavad vastu aina enam sünnitajaid. Eesti Päevalehe andmetel oli näiteks juuli lõpus Ida-Tallinna keskhaiglas olukord, kus kõik sünnitustoad olid täis ning kaks sünnitajat ootas koridoris, mistõttu teatati sünnitusosakonnast erakorralise meditsiini osakonda, et rohkem sünnitajaid vastu ei võetaks.
„Juulikuu oli ka rekordkuu, siis oli 403 sünnitust,“ nentis Ida-Tallinna keskhaigla naistearst Lee Tammemäe. Samas märkis ta, et kuigi möödunud aastal tuli paar korda kiirabi paluda, et poole päeva jooksul sünnitajaid juurde ei toodaks, siis tänavu pole seda tema teada vaja olnud. „Päris niisugust olukorda pole sel aastal olnud, et oleks pidanud sünnitusmaja sulgema,“ lausus ta.
Tammemäe märkis, et haiglal on päris palju reservi, kuna teatakse, et sünnitajaid tuleb sisse ebaühtlaselt. Kõige enam on Ida-Tallinna keskhaiglas arsti sõnul korraga sees olnud 24 sünnitajat, tavapärane on aga poole väiksem arv. „See ei olegi nii suur probleem, kui sünnitajaid ühel päeval on palju, vaid siis, kui juba kolmel järjestikusel päeval,“ lausus Tammemäe, kelle sõnul saab aga vajadusel kasutusse võtta ka näiteks günekoloogia osakonna voodikohad.
Ida-Tallinna keskhaigla turundusjuht Svea Talving ütles, et haigla naistekliinikus on üheksa sünnitustuba, ent puudust ei ole neist tekkinud. „Oleme suutnud sünnitajad ikka ära mahutada. Ka ämmaemandaid jätkub. Naistekliinikus töötab 135 ämmaemandat. Sünnitusosakonnas on valves korraga neli ämmaemandat, üks ämmaemand on koduvalves,“ selgitas Talving.
Tammemäe sõnul prognoosib haigla lähikuudeks senist sündimust ehk 360-380 sündi kuus. „Täpselt ei oska öelda, kuna meil ei sünnita ainult need, kes meie nõuandlas käivad, vaid naisi kogu Põhja-Eestist. Neid ei tea, palju on ootel ja tulemas. Mõned tulevad omal soovil, aga saadetakse ka arstide poolt, näiteks kui on enneaegne sünnitus.“
Eestis jääb sündimus eelmisele aastale alla
Sünnituste viimase 15 aasta rekord pärineb möödunud aastast, kui haigla naistekliinikus oli 4289 sünnitust. Tänavu on Tammemäe kinnitusel sünde veidi enam kui möödunud aastal, kuid drastilist kasvu pole olnud. Augustis ja septembris jäi sündimus juulikuisele alla, kuid on võrreldes varasemate kuudega olnud tavapärane ning vähenemist pole märgata.
Eestis tervikuna on statistikaameti andmetel sündide arv võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Kui ITK sündide rekord pärineb juulikuust, siis Eestit tervikuna vaadates oli sündide arv eriti kõrge märtsis (1442) ja juunis (1450), mil sündis võrreldes eelmise aastaga vastavalt 160 ja 50 last enam.
Ülejäänud kuudel jäi sündimus Eestis eelmisele aastale alla. Harjumaal ja Tallinnas on sünde tänavu olnud samuti eelmise aastaga võrreldes vähem. Tallinnas on sel aastal igas kuus sündinud vähem lapsi kui eelmisel aastal. Samas on sündide arv Eestis viimastel aastatel muudkui tõusnud ning loomulik iivegi näitab miinuse vähenemist. Eelmisel aastal oli iive küll negatiivne, kuid üle paljude aastate oli sündimuse ja surmade vahe alla tuhande.
Möödunud aastal oli elussünde Eestis 253 võrra ehk 1,6% rohkem kui aasta varem. Summaarne sündimuskordaja tõusis eelmisel aastal 1,66ni, samas, rahvastiku taastootmiseks peaks selle väärtus olema vähemalt 2,1. Tunduvalt vähenes surmade ja kahanes ka abortide arv.
Tänavu aasta alguses oli rahvaarv 1 340 675, kusjuures mehi oli 617 354 ja naisi 723 321. Samas on viimastel aastatel sündinud enam poisse kui tüdrukuid. Loomulik iive oli möödunud aastal enamikes maakondades jätkuvalt negatiivne, kuid positiivne Tartu ja Harju maakonnas. Harjumaal sündis eelmisel aastal 7421 inimest, kusjuures sündis 1643 inimest enam kui suri, Tallinnas sündis 5421 inimest ehk 985 enam kui suri.
