Tallinna-Helsingi rongitunneli suu tuleks Muugale
Selleks aga peaks Euroopast vajaliku toetuse enne kätte saama, sest nii Helsingi kui Tallinna poolt lubatud toetussumast tunneli tasuvus-uuringuks Kriguli hinnangul ei piisa.
"Esimese asjana sooviksimegi saada Euroopa Liidu programmist uuringu tegemiseks raha ning esimese uuringu suudaksime ära teha kahe aastaga," rääkis Krigul tänases Kuku raadio Linnatunnis. Alles seejärel saab Kriguli sõnul teha esimesed järeldused, kas tunnelist on üldse mõtet edasi rääkida. "Kui anname mais sisse taotluse ja saame vajaliku toetuse, siis oktoobris saaksime juba hakata uuringut läbi viima," nentis ta.
Tallinna linnavalitsus tellis koos Helsingi osapoolega veel möödunud aastal kuluka tasuvusuuringu ja taotles Euroopa Liidult selleks ligi 12,5 miljoni krooni suurust summat. Brüssel aga keeldus sellise toetuse eraldamisest. Kriguli hinnangul on selle põhjuseks see, et seal ei saadud projektist lihtsalt päris õigesti aru.
Kriguli sõnul on kõne all olnud peale raudteetunneli ka rongipraami variant, kuid esimene neist on siiski hinnatud otstarbekamaks ja kindlasti ka huvitavamaks. "Talvel on tegelikult üsna keeruline siiski kahe pealinna vahel liikuda. Nii, et laevaliiklus on Tallinna ja Helsingi vahel liikudes ainult osaline lahendus," selgitas ta.
Eesti poolel on Kriguli sõnul paika pandud kõige tõenäolisem tunnelisuu koht, mis kõige paremini sobituks Muugale. Helsingi pool on mõned erinevad variandid, aga ilmselt osutuks valituks siiski kõige linnalähedasem koht.
Krigul lisas ka, et tegelikkuses oleks kavandatav raudteetunnel eelkõige mõeldud siiski kaubaveoks. Reisijatevedu oleks sellele lihtsalt positiivseks lisaboonuseks. Kahe pealinna vaheline raudteetunnel on eesmärgina ära märgitud ka vastselt ametisse asunud linnavalitsuse koalitsioonileppes.
