Tallinna lahe tihe laevaliiklus ohustab vee-elustikku
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi poolt koordineeritava uuringu peamiseks eesmärgiks on laevalainete võimaliku mõju väljaselgitamine randade erosioonis ja vajadusel soovituste andmine randade kaitseks.
Pärast uurimistöö lõplikku valmimist annab keskkonnaministeerium selle üle teede- ja sideministeeriumile, paludes ühtlasi kaaluda võimalust Tallinna lahel kurseerivatele kiirlaevadele kiirusepiirangu kehtestamiseks või täiendavate ekspertiiside läbiviimiseks.
Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonna juhataja Rein Raudsepa sõnul on enim laevalainete poolt ohustatavad rannaosad Tallinna lahes Aegna saare edelaosa, Naissaare sadama piirkond ja Viimsi poolsaar Pringi lähistel, kus tervikuna kulgevad rannaprotsessid aktiivsemalt. Uuringute üheks eesmärgiks on kiirlaevade poolt tekitatud lainetuse osa hindamine randade purustustes.
Kõige kõrgemaid laineid tekitavad kiirlaevad, mille üksikute lainete kõrgus võib kahe kuni kolme kilomeetri kaugusel laevateest ulatuda 1,8 meetrini ning kaheksa kilomeetri kaugusel 0,7 meetrini. Kiirlaevade käigulaine võib tuulevaikse ilmaga kergitada tugevalt põhjasetteid vähemalt viie meetri sügavuses vees. Mõõtmiste tulemusena selgus samuti, et tiiburite ja tavaliste parvlaevade tekitatud lained on märksa nõrgemad ega eristu praktiliselt looduslikust foonist.
Kiirlaevade tekitatud lainete struktuur sarnaneb solitonidele ehk kindla struktuuriga üksiklainetele, mis praktiliselt muutumatu kuju ja kõrgusega võivad levida kilomeetrite kaugusele ning mille mõju rannanõlvale ja põhjasetetele on märksa tugevam sama kõrgete looduslike lainete omast.
Keskkonnaministeerium tellis vastava uuringu riigihanke võitnud Eesti Mereinstituudilt eelmisel suvel (uuringut rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus), sest järjest enam laekus proteste kiirlaevade järellainetuse kahjuliku mõju kohta. Kalurid, kohalikud elanikud ja piirivalvurid on korduvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et teatavat tüüpi laevade tekitatud kõrged lained on ohtlikud väikeujuvvahenditele ja kalavõrkudele.
Projekti teises faasis, mis kestab selle aasta septembrini, uuritakse, kui suur osa rannaprotsesside dünaamikas, sealhulgas veealuses setete transpordis, on looduslikel ja kiirlaevade poolt tekitatud lainetel.
