Tallinna lahel kaatri või jahiga sõitjatel tasub olla tähelepanelik, sest pole sugugi välistatud, et teadaolevalt esimest korda siia kanti sattunud valgekoon-delfiin end sappa haagib.

Esimesena nägi laupäeva hommikul Tallinna lahes delfiini üks Viimsi kalur. Järgmisena, sama päeva õhtul, nägid harukordset külalist harrastuspurjetajad, kelle kaudu jõudis info juba looduskaitsekeskuse (LKK) töötajateni.

Tallinna lahes delfiini liiki määramas käinud LKK seire- ja teadustööde spetsialisti Ivar Jüssi sõnul on tegemist valgekoon-delfiiniga (Lagenorhynchus albirostris), keda meie laiuskraadidel pole varem kohatud.

“Ta on Põhjameres suhteliselt tavaline liik, kes võtab tihti ette pikki rändeid parasvöötme ja lähisarktiliste piirkondade vahel. Siia on ta ilmselt sattunud lähimast põhiasustusalalt Taani vetest,” rääkis Ivar Jüssi Päeva­lehele.

Praegusel juhul on tegu pea kahe ja poole meetrise täiskasvanud isendiga, kelle sugu ei õnnestunud esialgsel vaatlemisel määrata.

Jüssi kirjelduste kohaselt on delfiin väga seltsiva loomuga ja ujub meeleldi paadi kõr­val kaasa. “Sobivat toitu peaks talle Tallinna lahes jätkuma ja praegu on ka merevesi looma jaoks normaalse temperatuuriga,” tähendas Jüssi.

700 kilomeetrit koduni

Jüssi sõnul on Läänemeres olemas ka oma delfiin – vaalaliste seltsi kuuluv pringel, kes on küll väga haruldane liik, aga keda kohtab siiski suurema tõenäosusega kui valgekoon-delfiini.

“On lootus, et delfiin ujub tagasi seitsmesaja kilomeetri kaugusele oma vetesse, sest muidu võib ta suure tõenäosusega kalameeste võrkudesse sattuda ja hukka saada,” ütles delfiini liigi määranud Ivar Jüssi.

Vaid kalavõrgud ohuks

•• Delfiine on Läänemeres ennegi nähtud. Näiteks paar aastat tagasi leiti Soome lähistel Turu saarestikus kalavõrkudest emane harilik delfiin koos väikese pojaga.

•• Valgekoon-delfiini pildile püüd­nud Val Rajasaar märkis, et selle olevuse kohtamine oli tege­li­kult pime juhus.

•• “Loodetavasti on ta nüüdseks aru pähe võtnud ning siit külmadest ja kalavaestest vetest kodu poole tagasi liikunud,” sõnas Val Rajasaar. “Soovin sellele äraeksinud erakule kuus jalga vett kiilu alla ja turvalist kojujõudmist. Ei tahaks näha seda kaunist looma järgmisel korral juba uppununa ning loodan, et me ei kuule temast rohkem.”