Tallinna laulukaar tähistab tänavu 45. sünnipäeva

Lauluväljaku praegune laulukaar sai valmis enne 1960. aasta laulupidu

Lauluväljaku laulukaar tähistab tänavu 45. sünnipäeva, sel puhul on tuletornis avatud väljakut ja selle ajalugu tutvustav näitus.

1957. aastal alanud lauluväljaku ehitamisega saadi valmis just enne 1960. aasta 20. juulil alanud laulupidu, mis ongi praeguse lauluväljaku sünnipäev. Arhitekt Alar Kotli, akustik Helmut Oruvee ja maastikuarhitekt Hugo Sepa nägemuse järgi kujundatud väljak parandas tunduvalt laulupidude taset, sest peale kooride liikumise lihtsustamise paranesid kogu platsi akustilised omadused.

Enne praegust lauluväljakut oli laulukaareks vaid poolkaares asetsev sirge, postidest koosnev sein, mille ees olid trepiastmed. “Sellist ettekallet, nagu on praegusel kaarel, tollal polnud, ilmselt poldud siis akustikale mõeldudki,” ütles SA Tallinna Lauluväljak turundus- ja arendusjuht Katrin Oja.

Tuletornis avati näitus

Laulukaare juubeli puhul avati laulupidude traditsiooniks saanud peotule asukohas, 42-meetrises tuletornis näitus, mille fotod ja infotahvlid tutvustavad laulupidusid, laulvat revolutsiooni ja väljakut ennast. “Paar ülemist korrust jäeti praegu vabaks, et ka järgmiste laulupidude info sinna mahuks, aga muidu on igal korrusel paar-kolm tahvlit,” sõnas Oja.

Kui tuletorni galerii vahendab infot, siis laulupidude emotsiooni ja rahvahulga suurust annab edasi Lasnamäe-poolsele väravale riputatud tahvel suure fotoga laulupeost. “Muidu on inimestel, kes pole kunagi laulupeol käinud, tühja lauluväljakut vaadates raske mõista, milline paistab see koht koos rahvamassiga,” põhjendas Oja.

Augustis toimub laulukaare juubelile pühendatud arhitektuurikonkurss, kuhu kutsutakse lauluväljaku loomise juures olnud arhitektid ja insenerid, samuti nüüdsel ajal tegutsevad arhitektid, kes lauluväljakut uurinud ja tulevikuplaane teinud.

300 000 inimest korraga

•• Neljakümne viie aasta jooksul on lauluväljak olnud koduks kümnele üldlaulupeole, laulva revolutsiooni aegsetele ühislaulmistele ja suurüritusele “Eestimaa laul ‘88”, kus osales ligi 300 000 inimest. “Rohkem rahvast lauluväljakule ei mahukski, see on maksimum,” ütles Oja. Viimasel aastakümnel Eestit külastanud popstaaride kontsertide ajal on väljakule mahtunud inimeste arv jäänud 100 000 ja 200 000 vahele.

•• Teadaolevalt on laulukaare all olnud kõige rohkem lauljaid 1969. aastal, kui korraga esines 33 000 inimest.