Helmut Oruvee sündis 22. oktoobril 1923. aastal Pärnus. Ta lõpetas Pärnu 1. keskkooli (Reaalkool) 1942. aastal.

1944. aastal reorganiseeriti Tallinna polütehniline instituut ja samal aastal sai temast selle kooli üliõpilane. Alates teisest kursusest astus Helmut Oruvee vastavatud arhitektuuri erialale, mille lõpetas 1950. aastal. Samast aastast jätkus töö arhitektuuri kateedris ja järgmisest aastast õpingud Leningradi ehitusinseneride instituudi aspirantuuris.

Dotsendiks valiti Helmut Oruvee 1954. aastal ja professoriks 1967. aastal. Doktoriväitekiri „ Suurte saalide ja vabaõhulavade arhitektuurilise ja akustilise projekteerimise probleemidest” sai kaitstud Moskvas 1965. aastal.

1964. aastast oli Helmut Oruvee TPI ehitusteaduskonna dekaaniks. 1971. aastast asus Helmut Oruvee Eesti riikliku kunstiinstituudi rektori professor Jaan Varese palvel juhtima arhitektuuri kateedrit. Sellel kohal töötas Helmut Oruvee aastani 1990.

1994. aastast oli ta Eesti kunstiakadeemia emeriitprofessor. Tema loengusarjadesse kuulusid: linnaehituse alused, arhitektuuri ajalugu, monteeritavate elamute ja ühiskondlike hoonete tüpoloogia ja arhitektuurne projekt.

Helmut Oruvee sai mitmeid riiklikke preemiaid ja autasusid, ta oli teeneline teadlane. 1955. aastast kuulus Helmut Oruvee Eesti Arhitektide liitu. Ta oli mitmete meeskooride laulja.

Helmut Oruvee loomingu hulka kuuluvad: Tallinna lauluväljaku akustika ja kuulajate väljaku kavandamine, Raadiomaja 1. ja 2, stuudio, Vanemuise väikese maja saali akustika projekteerimine, teater Ugala , Linnahall, Tbilisi ooperi- ja balletiteater, Tbilisi kontserdisaali akustika konsulteerimine, Vilniuse ja Smolenski teatrite rekonstruktsioonide konsulteerimine.