Tallinna meeriks seitse võimalust
1. Kas Tallinn vajab kõrghooneid või mitte? Miks?
Rein Lang: (Reformierakond) Kindlasti vajab. Sest kõrghooned toovad linna suurejoonelisust, mida suurlinnal ongi vaja. Heas mõttes.
Jevgeni Tomberg: (Ühendatud Rahvapartei)Tallinnas on võimalik ka tulevikus ehitada kõrghooneid, tingimusel, et nad ei riku vanalinna siluetti merelt vaadates. Teisalt peavad nad asuma eemal kesklinnast.
Jüri Mõis:(Isamaaliit) Kõrghooned – peale selle, et nad on väga hea maakasutusega, neis on mugav liikuda ja kena vaade – teevad linnast suurlinna. Neid ei peaks ehitama vanalinna lähedusse.
Tõnis Rüütel: (Rahvaliit) Vajab küll. City on igale soliidsele pealinnale omane. Tallinna City areneb sobivalt vanalinna lähedal.
Indrek Tarand: (Mõõdukad) Kõrghooneid ehitatakse põhiliselt maapuuduse ja inimliku upsakuse mõjul. Näiteks Kadriorus võib ka juba viies korrus liiga kõrge olla.
Edgar Savisaar (Keskerakond): Kõrghooned on Tallinna tunnus: XIV-XV sajandi vahetusest alates oli Oleviste kirik Euroopa, aga tõenäoliselt ka maailma kõige kõrgem ehitis. Tallinna ilus siluett peab kindlasti säilima, ka siis, kui see täieneb - nii nagu Pariisi siluett 1889 täienes Eiffeli torniga.
Tõnis Palts: (Res Publica) Kõrghooned on Tallinnas kirikute näol alati olnud, Oleviste oli isegi maailma kõrgeim. Täna pole nii religioosne aeg, kõrgustes töötatakse ja elatakse. Uutel majadel on uued kohad ja need ei kahjusta, vaid täiendavad vanalinna siluetti. Iseasi, et esialgu on ka maad küllalt ja tingimata pole tarvis torne püsti ajada. Tartu maantee pikendus ja Liivalaia kujuneb Cityks. See on atraktiivne vanalinna kõrval ja majanduslikult efektiivne.
2. Milline on Tallinna tähtsaim hoone, Tallinna arhitektuuriline sümbol? Põhjendus?
Rein Lang: Kindlasti raekoda, mis on Tallinna vabaduse, õitsengu ja gooti arhitektuuri näitena meie kultuurikuuluvuse sümbol. 2004.a. tähistame väärikalt raekoja 600. sünnipäeva.
Jevgeni Tomberg: Tallinna tähtsaim hoone on raekoda Vana Toomasega tornis, sest ta sümboliseerib keskaja arhitektuuri.
Jüri Mõis: Tallinna sümbol on vaade merelt, tervikansambel. Pealinnas on palju tähtsaid hooneid.
Tõnis Rüütel: Raekoda, see on hansaajastu sümbol. Tallinn peab uuesti tõusma hansakeskuseks Balti regioonis.
Indrek Tarand: Pikk Hermann koos Toompea lossiga. Lipp tornis aitab meenutada, et elame iseseisvas riigis.
Edgar Savisaar: All-linnas raekoda kui Tallinna omavalitsuse kants, Toompeal toomkirik kui Maarjamaa peakirik.
Tõnis Palts: Eri aegadel on eri majad tähtsad olnud, ajalooliselt on Tallinna tähtsaim hoone ja sümbol olnud raekoda, mis ürikutes juba 1322. aastast kirjas ja mis oma uuendatud välimusega 1404.aastast tänapäeva on kestnud Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegse raehoonena. Praeguseks on ametlikult ilmselt tähtsaim linnavolikogu hoone, paraku ei ole ta just Tallinna arhitektuuriline sümbol. Iga tallinlase jaoks siiski vast tähtsaim hoone on tema oma kodumaja.
3. Kas Tallinn peaks ehitama oma elektrijaama?
Rein Lang: Ei, sest seda ei ole täna vaja. Kui aga kunagi peaks vaja minema, ehitab elektrijaama erafirma, mitte Tallinn.
Jevgeni Tomberg: Tallinnal ei ole vaja ehitada uut elektrijaama, sest linnale piisab Iru soojuselektrijaamast. Küll aga võiks kaaluda tulevikus uue prügila tehnoloogia muutmist selliseks, et põletatava prügi baasil oleks võimalik toota soojus- ja elektrienergiat.
Jüri Mõis: Kas Tallinn peaks hakkama ka loomi pidama? Ei usu. Linn ei peaks tegelema äriga. Odavama elektri lahendus on merekaabli abil põhjala hüdroenergia kasutuselevõtt.
Tõnis Rüütel: Vähemasti lähemal ajal mitte. Praegu töötab Iru SEJ, mis on gaasiküttel. Suund peaks olema taastuva energia kasutamisele. Tallinna puhul tuulefarmid, mida võiks paigaldada Lasnamäe nõlvale, Paljassaarde jm.
Indrek Tarand: Põlevkivi varude lõppemise puhuks peab Tallinnale kui elektri suurtarbijale mingi uus võimalus tekkima. On just paras aeg hakata seda teemat nüüd arutama.
Edgar Savisaar: Kunagi see kindlasti tuleb, kogu maailm liigub jälle sõltumatute taastuva energia allikate poole. Tuulegeneraatorid võiksid paikneda Paljassaares või mõnel Tallinna-lähedasel saarel.
Tõnis Palts: Ei. Tallinn ei tohi minna suurushullustusse. Tallinn on lihtsalt osa Eestist, Eestis on terviklik elektrijaamade võrk olemas ja sellest ei maksa eralduda.
4. Millisest linnast maailmas peaks Tallinn kõige enam eeskuju võtma?
Rein Lang: Kõiki eeskujusid tuleb võtta mõistusega. Aga tähelepanelikult tasuks uurida järgmiste linnade kogemusi: Seattle (USA), Santiago (Tšiili), Nancy (Prantsusmaa), Dublin (Iirimaa), Bergen (Norra) ja muidugi Helsingi.
Jevgeni Tomberg: Tallinn peaks kõige enam eeskuju võtma Stockholmist vanalinna ja uusehitiste harmoonilisel ühitamisel ning linna arendamisel.
Jüri Mõis: Kujutlege, et Russalkast Patareini on suur vabaaja- ja ostukeskuste rajoon ja Stockmanni ümbruses üksteisele suhteliselt lähestikku 50 Radissoni-taolist kõrghoonet. Nagu Aucklandis Uus-Meremaal.
Tõnis Rüütel: Arengusarnasuselt Stockholm. Hea tuleb omaks võtta igalt poolt mujaltki.
Indrek Tarand: Kui mina olen linnapea, teen nii, et teistel oleks põhjust Tallinnast eeskuju võtta.
Edgar Savisaar: Linnakorralduslikult, turismikeskusena ning ajaloolise iseteadvuse kandjana Pariisist.
Tõnis Palts: Eeskuju on võtta nii Tartust kui New Yorgist. Aga kiire arengu mõttes Helsingist. Mõnisada aastat tagasi oli Tallinn kõva sõna ja Helsingist polnud lõhnagi. Täna teatakse Helsingit kõikjal – aga Tallinna? Meil tuleb edumeelse linnana kaardile saada.
5. Millal ja millise ülemaailmse poliitilise tippkohtumise hangite Tallinnale?
Rein Lang: See on küll rohkem peaministri asi. Kuna aga Eesti ilmselt liitub lähiajal Euroopa Liiduga, tuleb liidu tippkohtumine siia ilmselt niikuinii. Aga ise kutsuksin Läänemere-äärsete riikide linnapäid külla.
Jevgeni Tomberg: Tallinn võiks endale hankida Läänemere riigijuhtide tippkohtumise, millest esimene võiks toimuda juba aasta-kahe pärast.
Jüri Mõis: Maailmasündmused otsivad ise uusi värskeid kohti. Meie asi on hoolitseda, et oleksid hotellid, restoranid, hallid, staadionid, külalislahke mentaliteet ning turvaline keskkond.
Tõnis Rüütel: Erinevate usukonfessioonide leppimise foorum. Üle maailma võiks tuntuks saada “Tallinna kokkulepe”, mis märkimisväärselt soodustaks sallivust ja üksteise mõistmist, lõpetaks usulistest erimeelsustest ajendatud militaarseid konflikte.
Indrek Tarand: Meelepärane oleks mõni keskkonnateemale või kultuuriküsimustele pühendet kohtumine.
Edgar Savisaar: Niisuguste asjade puhul ei ole tegemist rahvusvahelise hankega. Arvan, et tallinlastele on vaja pakilisemaid asju kui ”ülemaailmne poliitiline tippkohtumine”. Las sellega tegelevad valitsus ja president.
Tõnis Palts: Mina linnapeana tegelen linnaelu juhtimisega ja mitte suure välispoliitikaga. Kui säärased rahumeelsed tippkohtumised siin aset leiavad, siis ürituse toetamisega saab linn kindlasti hakkama.
6. Mis on see, milles Tallinnal võiks olla ülemaailmne monopol?
Rein Lang: Monopol on tal ainsa eestikeelse pealinnana maailmas.
Jevgeni Tomberg: Tallinnal võiks olla ülemaailmne monopol vanalinna säilitamisel ja hariduse arendamisel.
Jüri Mõis: Tallinn on kujunemas Euroopa tähtsaimaks väravaks arenevale Venemaale. Läänemere suurim sadamalinn, Baltikumi tähtsaim finants- ja turismikeskus. Et tiitleid hoida, tuleb teha parim, et Tallinnas oleks turvaline, aktiivne, kultuurne ja isegi põnev elukeskkond.
Tõnis Rüütel: Tipptasemel koolitatud ida-juurtega inimesed. Ida majandusruumis suudab edukalt toime tulla inimene, kes geenide kaudu tunnetab naaberkultuuri eripärasid, kuid omab samas maailmatasemel teadmisi.
Indrek Tarand: Vana Tallinn.
Edgar Savisaar: Meil on Koplis olemas ”Euroopa viimane Manhattan” - ehitustanner, mille ihkaks ehituslikult lahendada iga maailmamainega arhitekt.
Tõnis Palts: Maailma kõige arenenuma riigi – Soome – kogemuste ja materiaalsete vahendite ärakasutamisel.
7. Mille jaoks vajab Tallinn ülejäänud Eestit kõige rohkem?
Rein Lang: Tallinn on ju riigi pealinn. Ei ole pealinna ilma riigita.
Jevgeni Tomberg: Tallinn on riigi pealinn ja Eesti kui riik on üks tervik. Neid ei saa vaadelda lahus ning seepärast ma ei loe õigeks küsimuse taolist püstitamist.
Jüri Mõis: Aasta või paari pärast oleme üks regioon Euroopa Liidus, mille valvatav välispiir hakkab külgnema Maroko ja Tuneesiaga. Sellega hakkame ka mõtlema avaramalt kogu Eesti konkurentsivõime tõstmisest uues liidus. Polegi vaja mõelda, et mille jaoks Pirita vajab Põlvat või Õismäe Nõmmet.
Tõnis Rüütel: Arenduste rakendamiseks. Kogu tootmine ei tohi asuda Tallinnas. Paljude teadusharude rakendamine ei olegi võimalik urbaniseerunud keskkonnas.
Indrek Tarand: Värske õhk, puhas vesi, haritud inimesed imporditakse Tallinnasse ju Eestist
Edgar Savisaar: Kus mujal saaks Tallinn veel pealinn olla kui Eestis? Ma arvan, et Tallinna mure Eesti pärast peaks olema sama suur nagu Eesti mure Tallinna pärast. Mõlemad sõltuvad teineteisest.
Tõnis Palts: Mille jaoks vajab inimese pea ülejäänud keha? Et olla terve, toimiv ja mitte maha raiutud.
8. Milline on viimase kümne aasta jooksul linnavõimu tehtud kõige kahjulikum/mõttetum otsus?
Rein Lang: Eks neid ole olnud mitu. Lähiminevikust ilmselt maa-aluse bussiterminali ehitamine Viru väljakule. Kallis ja veider objekt. Aga seda ei saa enam peatada.
Jevgeni Tomberg: Tallinna linnavõimu kõige kahjulikum otsus on aktsiaseltsi Tallinna Vesi mahaparseldamine.
Jüri Mõis: Kõige kahjulikum on linlaste jaoks olnud suurte objektide tuleviku kohta langetatud otsuste venimine. Sadamaala, Viru väljak, uus Tartu mnt, Jõelähtme prügila, kogu linna kattev kanalisatsioonivõrk oleksid võinud olla juba valmis. Ebaõnnestunumaks otsuseks pean ma eraldi linnaosavalitsuste loomist.
Tõnis Rüütel: Võimu tsentraliseerimine. Naeruväärne, et linlase korteri küsimustki arutab volikogu. Halduskogu on viidud rahvakoosoleku staatusesse. See peab muutuma.
Indrek Tarand: Allilma lähendamine all-linnale, mis pole küll formaalne otsus, ent see on ju kunagi tehtud kellegi poolt.
Edgar Savisaar: Linnale on kõige katastroofilisemalt mõjunud riigivõimu läbiviidud erastamisreform, mis üleöö tekitas tohutu hulga sundüürnikke. Toonast suppi sööb Eesti veel hulk aega, aga kõige rohkem on seda kibedat laari helpida Tallinnas.
Tõnis Palts: Uue koalitsiooni teke 10 kuud tagasi, mille tagajärjel härra Savisaar sai linnapeaks.
9. Mida, kellena ja millises majandusvaldkonnas teeksite, kui elu sunniks teid tegutsema erasektoris?
Rein Lang: Olen endiselt ettevõtja – meediavallas.
Jevgeni Tomberg: Kui elu sunniks mind tegutsema erasektoris, siis see oleks äritegevus transiidi ja logistika valdkonnas.
Jüri Mõis: Ma tegutsengi erasektoris, transiitkaubanduse valdkonnas.
Tõnis Rüütel: Praegune töö majanduse haruliitude juhina on huvitav ja loov. Elu on tõestanud ettevõtjatele kolmanda sektori vajadust.
Indrek Tarand: Hingeabi vallas.
Edgar Savisaar: Rahvusvahelised koolitusprogrammid ida– lääne poliitilises ja majandussuhtluses.
Tõnis Palts: Vahendaksin riikidevahelisi investeeringuid.
10. Nimetage isikuomadus, mille poolest konkurentidest kõige rohkem üle olete?
Rein Lang: Rahu, ainult rahu – seda ütles üks parajalt paks poiss parimates aastates.
Jevgeni Tomberg: Tolerantsus ja rahulikkus, oskus teiste argumente ja arvamusi ära kuulata.
Jüri Mõis: Ausus.
Tõnis Rüütel: Hea kuulaja, tasakaalukas, rahulik analüüsija.
Indrek Tarand: Minu omaduste kogum on teiste kogumist parem, kuid kindlasti on igal konkurendil vähemalt üks omadus, mis omakorda minust parem on.
Edgar Savisaar: Julgen langetada selgeid ning ühetähenduslikke otsuseid.
Tõnis Palts: Ma ei hoia kulmu kortsus. Kui töö tehtud, olen muhe ja soovitan seda teistele ka.
11. Miks ja milliste seniste tegude põhjal otsustades peaks teie konkurendid, võimalikud koalitsioonipartnerid teid tulevases koostöös usaldama?
Rein Lang: Mulle ei meeldi petmine ja valetamine. Ja nendega ma ei tegele.
Jevgeni Tomberg: Sõnade ja tegude ühtsus.
Jüri Mõis: Ma ei vea partnereid alt, ma ei tee pankrotti, ma ei varasta.
Tõnis Rüütel: Usaldama kriitilistes olukordades läbirääkimisi pidama parimaid võimalikke kompromisse sõlmima. Selle tõestuseks näiteks on minu juhitud kirikudelegatsiooni läbirääkimised vabariigi valitsusega.
Indrek Tarand: Koostöö eeldab usaldust by definition.
Edgar Savisaar: Senise koostöö põhjal. Mitte keegi, kes Keskerakonnaga koos on tahtnud töötada, pole pettunud. Küll aga need, kes on tahtnud töötada Keskerakonna vastu.
Tõnis Palts: Olen sõnapidaja ja olen seda kogu oma tegevusega tõestanud.
12. Milline on teie unelmate linnavalitsuse koosseis (nimeliselt)?
Rein Lang: Rudolph Giuliani, Siim Kallas, Andrus Ansip, Toivo Ninnas, Anders Tsahkna, Margus Allikmaa ja teie alandlik teener. Vot see oleks alles linnavalitsus!
Jevgeni Tomberg: Küsimus uuest linnavalitsusest laheneb iseenesest pärast valimisi, kui moodustatakse võimukoalitsioon. Pragmaatikuna ei poolda kohvipaksult ennustamist.
Jüri Mõis: Haridus – George Soros, turvalisus – Colin Powell, sotsiaal - Rootsi kuningas, linnaplaneerimine – Michelangelo, linnasekretär – Bill Gates, avalikud suhted – Arnold Rüütel. Linnavalitsus, mis teeks parimat tööd ja keda ka rahvas armastaks.
Tõnis Rüütel Aimar Altosaar, Aivar Toompere, Katrin Saks, Vladimir Viies, Urmas Paet, Indrek Raudne.
Indrek Tarand: Mul oleks kaks koosseisu: Silvi Vrait, Inna Uit, Heli Lääts, Eda-Ines Etti ja Aleksei Budõlin. Teine aga: palkaks pooleks aastaks kümme kantslerit.
Edgar Savisaar: Mis praeguselgi koosseisul viga peaks olema?
Tõnis Palts: Tõnis Palts, Rudolph Giuliani, Michael R. Bloomberg, Eva Riita Siitonen. Bill Gates võib olla ka, kui uuenduslikke ideid puudu jääb.
13. Mis on teie unelmate “suur” või “hullumeelne” idee, mille Tallinnas teostaksite, kui puuduksid rahalised ja muud piirangud?
Rein Lang: Ehitaksin Tallinna ja Helsingi vahele ühendustee ja teeksin nendest linnadest paarislinna. Sellel linnal oleks olemas kõik, mis muudab ühe linna metropoliks ja ülemaailmseks keskuseks.
Jevgeni Tomberg: Teeksin kahe aasta jooksul korda pealinna koolihooned ja kaasajastaksin nende sisustuse, olenemata sellest, kas see on eesti või vene kool. Minu suureks unistuseks on kõikides pealinna koolides õppeprotsessi kaasajastamine ning selle efektiivsemaks muutmine.
Jüri Mõis: Minu linnavalitsuse all saab Tallinnast superlinn, maailma arengukeskus, mis oleks tähenduselt sama mis tänane New York.
Tõnis Rüütel: Ülemiste järve ala andmine Tallinna elanike aktiivsesse kasutusse aastaringselt. Joogivee veehaarde pikendamine veepuhastusjaamani (läbides järve torujuhtmega), mis annab võimaluse muuta Ülemiste järv varuhoidlaks. Lennujaam viia arengut võimaldavasse asukohta Ämaris. Järve puhkepiirkonna võiks ühendada üle Järvevana tee ja raudtee Kalevi staadioni kanti kulgeva sillaga.
Indrek Tarand: Unistama peab rohkemast kui ristmikest ja sildadest, minu unistustes saaks Tallinnas toredate inimeste linn. Aga esialgu unistan paremast linnavalgustusest.
Edgar Savisaar: Merealune tunnel Tallinna ja Helsingi vahel, mis pole küll ”hullumeelne” idee, aga on takerdunud rahaliste piirangute taha.
Tõnis Palts: Viiksin Tallinna hulga maad lõuna poole. Eesti võtaksin kaasa.
