Elu Eesti pealinnas on lubamatult mürarohke. Alates korterite nõrgast heliisolatsioonist, mille põhjuseks halb ehituskvaliteet. Eriti kurjad lood on aga meie trantspordimüraga, mida on keeruline ohjeldada.

Paraku nõuavad Euroopa Liidu müradirektiivid ka meilt oma seadusandluse muutmist ja häiriva olmemüra suurt vähendamist. Uute direktiivide väljatöötamise töörühma müraspetsialisti Linda Madaliku sõnul on nüüd küll seadused ja määrused olemas, kuid neid täita on tegelikkuses võimatu.

“Eriti halb on rongiliikluse olukord, sest uued Ameerikast toodud vedurid tekitavad veel rohkem müra kui vene vedurid. Rongid sõidavad ka öösel, läbi kesklinna toimub just öösel tihe liiklus.Tervisekaitse Inspektsioon võib küll ettekirjutusi teha, kuid rongiliiklust me peatada ei saa,” selgitab olukorda Linda Madalik.

Teine suur probleem kerkib lennujaama mürafoonist. Lennujaam on ehitatud valesse kohta, linna kasvu arvestamata. Siiani pole müra mõõdetud , nüüd paigaldatakse taanlaste abiga lennujaama statsionaarsed seadmed, mis mõõdavad mürafooni, sest Brüsselis nõutakse lennujaamade mürakaarte.

Linna planeerijad andsid vastutustundetult krunte liiga lähedale lennujaamale, kuid enam pole midagi parata, majad on valmis, tuleb uusi vigu vältida. Lennuameti lennuliiklusosakonna juhataja Koit Kaskeli sõnul püütakse lennuki tõusu ja maandumise suundi linna poolselt küljelt ära hoida.

“Lennujaam on ehitatud liiga linna lähedale ja sinna pole midagi parata, linn on kasvanud ja sellest tulenevad kõik probleemid. Samuti võimendab Ülemiste järve pind teatud ilmaga heli, mis veelgi suurendab mürafooni,”selgitab olukorda Koit Kaskel.

Akustikaspetsialisti Linda Madaliku sõnul peaksid inimesed ise olema palju aktiivsemad ja oma tervist kaitsma, sest müra on väsitav ja stressi tekitav.

“Kui inimesed ise ei nõua ja ei kaeba liigse müra üle, siis asjad ka ei liigu ja elame selles stressis ja mürafoonis edasi,” ütles Madalik.

Oleme jälle fataalse olukorra ees, kus seadusandlus on korralikult paigas, kuid selle täitmine selgelt võimatu.