Tallinna finantsjuht: linn peab kitsastes oludes toime tulema

Leevenemise märke ei ole omavalitsuste seisukohast vaadatuna enne 2–3 aastat näha.

Opositsiooni väitel kavatseb kesk­erakondlik linnavõim kärpida järgmisel aastal sotsiaalkulutusi tervelt 30 protsendi võrra.

Opositsiooni kuuluv sotsiaaldemokraatide esimees Jaak Juske kirjutas eelmisel nädalal oma blogis, et linnavõim kavatseb tuleval aastal sotsiaalkulutusi kõ­vasti kärpida ja kui kuni 30 protsendi suurused kärped tõesti tõele vastavad, näitab see, kuhu on Tallinna finantsseis Keskerakonna valitsemise ajal jõudnud.

Linnavalitsuse finantsjuht Katrin Kendra ütles, et ei oska ametnikuna mingilgi moel kommenteerida ühe või teise erakonna plaane ja niisamuti pole tema kõrvu jõudnud ühtegi kinnitust ülisuurtest kärbetest.

Pelgalt infomüra

Linna ametiasutused on finantsteenistusele esitanud oma järgmise aasta eelarveprojektid ja neid analüüsitakse, ent kuni järg­mise aasta linna eelarve eelnõu esitatamiseni volikogule novembri lõpus on Juske väited suurte kärbete kohta Kendra sõnutsi „pelgalt info­müra”.

Järgnevatel aastatel peab linn siiski kitsamalt läbi ajama. „Kuna linna peamiseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks, on selge, et tööhõive jätkuv vähenemine ja elanike sissetulekute langus vähendab ka linna tulusid,” märkis Kendra. Finantsjuhi sõnul mõjutavad täpselt samamoodi linna tulusid riigipoolsed tulumaksu ja toetuste kärped. „Ka vastuvõetud aktsiiside ja käibemaksumäära tõusud suurendavad linna asutuste majandamiskulusid üsnagi valusalt,” lisas ta.

Millal lahedamalt majandada saab, pole teada. „Nüüd on selge, et Eesti majanduse olukord on tunduvalt halvem, kui seda julgesid ennustada ka kõige pessimistlikumad analüütikud veel mõni aeg tagasi ning leevendumise märke vähemalt omavalitsuste seisukohast vaadatuna ei ole oodata ilmselt enne kahte-kolme aastat,” pakkus linna finantsjuht.

Seni on Tallinna eesmärk tema kinnitusel „pigem leida võimalusi, kuidas raskel ajal olemas­olevaid vahendeid säästlikumalt ja targemini kasutada”.