Russalka juures kasutavad inimesed randa omaalgatuslikult, see pole supelrand ning tervisekaitsjad ei kontrolli seal vee kvaliteeti, ütles ETAle Harjumaa ja Tallinna tervisekaitsetalituse direktor Rein Rannamäe.

Tallinnas pole suplusvee kvaliteet reostusest mõjutatud, heitveed supelrandadesse ei lähe, kinnitas Rannamäe. Kui aga kuuma ilmaga on rand üle koormatud ning tuuled püsivad sellised, et vesi ei vahetu, siis inimesed ise teatud määral reostavad vett.

Ei möödunud ega sel aastal pole ükski veeproov läinud üle lubatud normi, periooditi on olnud küll väikesed halvenemised, aga need on mahtunud lubatud piiridesse, rääkis Rannamäe.

Inimestele ei meeldi, kui mererannas on adru, aga tervisele see kahjulik pole, märkis Rannamäe.

Randade heakorra osas on tervisekaitsjad teinud ka sel aastal linnaosade valitsustele ettekirjutusi ja märkusi, kõige rohkem Piritale. Rannamäe sõnul peaks linnaosade valitsused randades tegutsevaid firmasid rohkem kontrollima. Kauplemislube pole siiski veel ära võetud.

Rannamäe nentis, et kontroll võiks randade üle tõhusam olla, aga tervisekaitseinspektoreid on vähe ning suvel on nad väga koormatud.

Üheks randade puudujäägiks peab Rannamäe tualettide vähesust.

Igal aastal väga heas korras on Rannamäe hinnangul Loksa rand, samuti Haabneeme rand Viimsi vallas. Klooga rand on aga juba nii halvas seisus, et rand tuleks lausa taasluua.