Tallinna reidil seisavad USA tanke täis laevad
Ühe transpordilaeva, Maj. Stephen W. Plessi kapten Walter E. Shen andis eile Eesti Päevalehele laevast, selle ülesannetest ja alusel olevast varustusest põhjaliku ülevaate.
”Meil on kõike, mida sõjaväel vaja läheb,” lausus kapten Shen. ”Laeval on praegu umbes 20 000 tonni varustust, mille mahalaadimiseks kulub umbes 30 tundi.”
Väliselt on laev ilmetu ega torka millegi erilisega silma. Laeva kere on mustaks värvitud ja sellel kõrguvad risti-rästi roostevärvi raudtalad, mis lähemal vaatlusel osutuvad kokkupakitud kraanadeks. Teki vööriosas on kopteri maandumisplats.
Võimsad tankid. Laeva sisemuses on aga kõik tekid tihedalt täis tuliuut sõjatehnikat, alates võimsatest Abramsi tankidest ja soomukitest, lõpetades konteineritesse pakitud riidevarustuse, laskemoona, toiduainete ja ravimitega ning kütusemahutitesse pumbatud kütusega.
Laev mahutab 5,8 miljonit liitrit kütust ja 358 700 liitrit vett.
Kõige võimsam relv laeval on USA-s toodetud tank M1A1 Abrams, neid on kapteni sõnul pardal kümmekond. Üks tank maksab umbes 4,3 miljonit USA dollarit ehk ligi 67,8 miljonit krooni. Sama tüüpi tanke kasutas USA Lahesõjas.
”Kõik on tuliuus,” märkis kapten. ”Kogu varustust uuendatakse kahe-kolme aasta tagant.”
Selliseid transpordilaevu on USA-l üle 30. Alused seilavad pidevalt ümber maailma, olles igal hetkel valmis sõitma kohta, kus USA sõjavägi varustust vajab.
Maj. Stephen W. Pless on mõeldud eelkõige USA merejalaväe varustamiseks, kuid vajadusel teenindatakse ka kõiki teisi väeliike ja NATO üksusi.
Meeskonnas tsiviilisikud. Kogu meeskond varustuslaevadel koosneb tsiviilisikutest, kuid laevad ise kuuluvad siiski USA mereväele.
USA Vietnami sõja kangelase major Stephen W. Plessi nime kandva laeva meeskonnas on kõigest 26 liiget, kellele lisandub viis julgeoleku eest vastutavat eraisikust turvameest. Kapteni sõnul on turvamehed inglased ja endised sõjaväelased.
Küsimusele, mis saab siis, kui näiteks al-Qaida terroristid mõnda laeva ründavad, vastas kapten, et meeskond on selleks puhuks välja õpetatud. Samuti võivad neile vajatusel appi tulla läheduses asuvad USA sõjalaevad.
Kapten lisas, et sõjaolukorras asendatakse tsivilistidest turvamehed merejalaväelastega ja julgeoleku eest vastutavat koosseisu suurendatakse.
