Tallinna ringteel uuendatakse ristmikke
Järgmisel aastal hakkab reaalsuseks saama viis aastat tagasi alustatud Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski maantee neljarajaliseks I klassi maanteeks laiendamise plaan. Keilast Tallinnasse saab mööda neljarajalist teed sõita siiski parimal juhul viie aasta pärast ja kogu projekt tervikuna valmib ehk 10–15 aasta jooksul.
Teerullid alustavad miljardeid kroone maksva tee-ehitusega tuleval kevadel. Järgmise kolme aasta jooksul ehitatakse maanteeameti tellimusel ringtee Luige, Kurna ja Juuliku ristmikud eritasandilisteks ning Väo ja Jüri vaheline teelõik neljarajaliseks I klassi maanteeks. Ümberehitusega likvideeritakse suuremad pudelikaelad ringteel. Selleks on valitsus eraldanud 1,083 miljardit krooni, millest 85% tuleb Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist.
Maanteeameti planeeringute osakonna juhataja Tõnis Taggeri sõnul kuulutatakse ehitushange välja uue aasta alguses ja tööd peaksid lõppema 2013. Enne seda tuleb aga maanteeametil osta ümberehituste alla jääv maa.
„Tallinna ringtee on meie jaoks üks neljast oluliselt maanteest peale Via Balticat, Tallinna-Tartu ja Tallinna-Narva maanteed,” kinnitas maanteeameti peadirektori asetäitja Märt Puust.
Ringteel liikleb keskmiselt üle 6000 auto ööpäevas ja osal teelõikudest, näiteks Tallinna-Paldiski maanteel kuni Harku ristini, koguni 15 000 autot. Võrdluseks: Via Baltica neljarealise teelõigu liiklusintensiivsus on 12 000 sõidukit ja Tallinna-Tartu maantee lõigul Tallinnast Kose ristini 9500 autot ööpäevas.
Projekti keskkonnamõjusid hinnanud Hendrikson & Ko aruandes toodud liiklusprognoos aastaks 2030 pakub Tallinna ümbersõidul mõnes lõigus liiklussageduseks 19 550 sõidukit ööpäevas. Juba kümne aasta pärast on prognoositav liikluskoormuste kasv osal teelõikudel üle 100 protsendi. Taggeri sõnul kinnitavad seda prognoosi eelmisel aastal tehtud mõõtmised. Näiteks Keila linna 10 000 elanikust käib suur osa tööl Tallinnas. Keilas elavad inimesed kirjeldavad tipptunni liiklust Paldiski maanteel kui autoga pikas jorus kulgemist, kus möödasõidu võimalused sama hästi kui puuduvad. Tabasalust tulijad ei pääse aga üldse löögile. Paldiski maanteel aga on sagedased liiklejad üliaeglased kopad ja traktorid.
Taggeri sõnul vajavad nii ringtee kui ka Tallinna-Paldiski maantee ümberehitamist ka mitme ohtliku ristmiku tõttu. Ka sel aastal on seal mitu rasket avariid lõppenud inimeste surmaga.
Enne tee-ehituse järgmise etapi käivitamist plaanib maanteeamet muuta mitmed ristmikud turvalisemaks. Näiteks eelmisel kuul ehitati möödasõidutaskud Keila juures, kus suve alguses toimus kahe inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus. Praegu käib Paldiski maantee ja Tabasalu tee ohtliku ristmiku ümberehituse projekti ettevalmistamine.
Järgmiseks etapiks puudub raha
Järgmine samm oleks Keila tee ehitamine neljarajaliseks, kuid selleks pole praegu veel raha eraldatud. Ühtekuuluvusfondi uus rahastamisvoor hõlmab perioodi 2014.–2018. aasta. Taggeri hinnangul võiks sellesse plaani mahtuda ka Paldiski maantee ja Tallinna ringtee I klassi maantee ehitamine Keilani. Selle projekti maksumus on hinnanguliselt miljard krooni ning ehitus vältaks umbes kaks aastat.
Enne tuleb aga kinnitada lõplik teetrass, mille kulgemine sõltub nii Saue valla otsusest kui ka nahkhiiri puudutavast keskkonnauuringust. Saue vald on algatanud üldplaneeringu uuendamise, mille tööprojektis otsitakse maanteele sobivat trajektoori kolme variandi seast. Samal ajal on selgitamisel, kuidas mõjutab planeeritav tee Vääna-Posti püsielupaigas talvituvate nahkhiirte liikumist. Taggeri kinnitusel jätkuvad ka konstruktiivsed läbirääkimised Hüüru elanikega, kes on trassi kulgemise suhtes eri meelt.
Keila servas kulgev Paldiski maantee lõik on aga otsustatud viia linnast veidi eemale põllule. Tallinna-Paldiski maantee vähemalt esialgu täies ulatuses siiski neljarajaline ei tule. Taggeri sõnul vaadatakse seda projekti pikema perspektiiviga. Lahtine on ka Keila ringtee ehitamine, mille maksumus on hinnanguliselt 0,5 miljonit krooni. Taggeri väitel ei ole enne 10–15 aastat otstarbekas ümber ehitada ka esialgses projektis kavandatud Jüri ja Kanama ristmikke. „Need on väga kallid projektid ning sealsed olemasolevad eritasandilised ristmikud suudavad taluda ka senisest suuremat liikluskoormust,” selgitas ta.
Ehitati 30 aastat tagasi
•• Tallinna ringtee ja Tallinna-Paldiski maantee on praegusel kujul välja ehitatud aastatel 1970–1982.
•• Nende ümberehitamise projekt näeb ette maantee laiendamist neljarajaliseks, olemasolevate viaduktide ja sildade ümberehitust, uute eritasapinnaliste liiklussõlmede, kogujateede ning jalakäijatele ja jalgratturitele kergliiklusteede ehitamist.
•• Projektiga hõlmatavate teede kogupikkus on 56 km. Tee projektkiiruseks on 100 km/h, aga lubatud suurim sõidukiirus hakkab olema 90 km/h, kuna tegemist on asustatud piirkonnaga. Projekti kogumaksumuseks on hinnatud 6,2 miljardit krooni ja täielikult võib see teostuda 10–15 aastaga.
•• Tallinna ringtee on tähtis ühenduslüli Tallinna-Narva, Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa ja Tallinna-Pärnu-Ikla maantee vahel.
•• Tallinna-Paldiski maantee ühendab Paldiski sadamat Tallinna ja Tallinna ringteega.
•• Projekti maa-ala asub Harku, Saue, Keila, Saku, Kiili ja Rae vallas ning hõlmab ka Keila ja Saue linna.
