Tallinna sõbralikem bussijuht: inimestele tuleb tere öelda, ega ma puukoormat vea

„Tere!” hüüatab keegi rõõmsalt.
Kell on 8.40. Tõstan oma väsinud ilme nr 11 bussi määrdunud põrandalt kahtlevalt üles. Tõenäosus kedagi tuttavat siin kohata on nullilähedane. Rooliratta tagant vaatab mulle otsa hoopis särav bussijuht.
Kummaline.