Esimese Tallinna rannana alustab suvehooaega täna Pirita, Aegna saare vetelpäästevalveta rand meelitab inimesi suurele suvepeole homme ning Harku järve, Kakumäe ja Stroomi plaaÏil tõmmatakse supellipp vardasse 29. mail. Maist alates on Tallinna ja Harjumaa tervisekaitsetalituse laborandid aktiivselt paljundanud erinevate randade veeproovides leiduvaid mikroobe, et võimalikult vara avastada tõveoht.
Kuus veeproovi on võetud Pirita ja Stroomi rannast, neli Harkust ning kaks Kakumäelt. Nimekiri otsitavatest keemilistest ja mikrobioloogilistest kehakestest on pikk ning keeruline.
Baktereid palja silmaga ei näe, aga muidu on nad karvased väikesed kerakesed. “Ärge nüüd ainult inimesi ehmatage,” muigab tervisekaitsetalituse direktor Rein Rannamäe. Muigamise põhjus on randade hea olukord. Koliindeks on madal, koliformseid baktereid ja patogeenset mikrofloorat nagu polekski.
Pirita rannale keskkonnasõbralikkuse eest kingitud Sinilipp tõi kaasa ka mitu uut europroovi, mida meie tervisekaitse stabiilselt mereveest võtma peab.
“Need on fekaalsed streptokokid, aga et nad midagi kurja teeks, siis peaks inimene juba lausa junnide vahel ujuma,” täpsustab Rannamäe.
Pirita näiteks muutub iga aastaga puhtamaks, Kakumäe vesi on samuti selge.
Harku järvega on natuke probleeme, sest ta on kahe kitsukese oja vahel sisuliselt siseveekogu ning puhastub aeglaselt. Aga inimesi on palavatel suvepäevadel nagu murdu ja nad keerutavad palju lendmuda.
“Keemiliselt pole rand saastatud, aga ta lihtsalt ei kannata nii suurt koormust,” selgitas tervisekaitsetalituse peamees. “Pärast ujumist peab ennast dui all loputama.”
Stroomi ranna vett mõjutavad suubuv sadeveekollektor ja sadam, kuid vee kvaliteet paraneb tänu heitvee ärasuunamisele pidevalt. “Aga supelhooaja kestel võib olukord halveneda,” ei soovita Rannamäe inimestel siiski merevett kuigi palju ujumisel suhu ahmida.
Kui olete sattunud keset bakterikolooniat suplema, võib halval juhul vallanduda raskekujuline kõhulahtisus ning soolenakkushaigusega kaasnev üldine roidumus.
Tavaliselt bakterid vees ei paljune. Elavad mõne kuu ja surevad siis madala temperatuuri, päikese või vähese söögiks kõlbliku heitvee puudumisse.
Kui vee puhtuselt kõlbab tervisekaitsetalituse vaatevinklist ujuda igas praeguses või endises supelrannas, siis rannariba heakord ja suplusranna tase on kiitmist väärt vaid Loksal ja Salmistus.
“Loksa juhid on ranna omaks tunnistanud ja arendavad seda pidevalt. Kõik on puhas ja korras. Rannas on olemas riietuskabiinid ja joogivesi,” loetles Rannamäe.
Joogivee puudumisel jääb Loksa järel teisele kohale Salmistu. Kunagised menurannad Kloogarannas ja Vääna-Jõesuus on räämas.
Rannainventarile pole mõelnud ka mitme väiksema looduslikult kauni väikeranna koduvallad.
