Tallinna-Tartu kiirtee on kaardil

Eilseks kaardile joonistatud Tallinna-Tartu kiirtee alustrassi võivad tulevikus muuta kooskõlastused maaomanikega, liiklusohutus- ja keskkonnaekspertide nõuded või majanduslikud kaalutlused.

Kiirtee töörühma eilsel koosolekul Tartus esitas teede- ja sideministeerium nii näidistrassi kui ka oma seisukoha tee ehituse tähtaegade ja rahastamise suhtes.

Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmuse sõnul vaatleb ministeerium projekti kahes etapis. Esimeses etapis tuleb lõpuni ehitada Jüri-Vaida lõik ning Kärevere sild ja sellega seotud teeõgvendus. Lisaks on vaja kiiresti kooskõlastada Mäo ümbersõidu trass.

Neile kolmele teeosale taotleb ministeerium 1998. aasta eelarvest 120-130 miljonit krooni. Jättes Mäo ümbersõidu valmimise juurde küsimärgi, arvestas Sõrmus esimese etapi lõpuks aastat 1999.

Samaks ajaks peaks kooskõlastuse saama kogu trass, misjärel on võimalik hakata taotlema laenu. Teede- ja sideministeeriumi nõunik Väino Soonike kinnitas, et ministeerium on laenu põhimõtteliselt heaks kiitnud, arvestades oma kavandatavas laenupaketis Tallinna-Tartu teele 1,3 miljardit krooni.

Sõrmuse sõnutsi võib kiirtee ehituse algus takerduda vaid vaidluste taha maaomanikega. Ta kahtles, kas on võimalik leida kuldlõiget, millega kõik rahule jääksid.

Maanteeamet on samas seisukohal, et talumaa ei tohi jääda kahele poole teed. Ilma ümberkruntimiseta hakkama ei saa, tõdes maanteeameti tehnokeskuse arendusdirektor Jüri Kirotam. Kõige raskemad omandivaidlused seisavad ees Harju maakonnas, kus trassi on kavas kõige rohkem muuta, aga uue tee alla jäävast maast on riigimaad vaid tühine osa.

Uus tee viis kilomeetrit lühem

Kirotam rullis laual lahti 21 meetrit kaarti tulevase maanteega. Näidistrass on valmis kuni Tartuni ning muudab tee umbes viis kilomeetrit praegusest lühemaks. Tallinnast 26,6 km kaugusel eemaldub uus tee olemasolevast, kulgedes praeguse tee suhtes vasakul. Kose juures ületab uus trass praeguse tee ning õgvendab teekäänakuid praegusest teest paremal.

Aruvalla ja Anna vahel on trassi muutus kõige suurem. Jüri Kirotam märkis, et erinevaid töövariante vajavad eeskätt lõigud Aruvalla-Kuivajõe-Kose ja Ardu-Anna, samuti Mäo, Paia ja Põltsamaa ristid ja Kambja ümbrus.

Pliiatsiga on maanteeamet tõmmanud Mäost Arduni ka sellise tee, mis viib üle soo Annast kaugelt mööda. Tartu maavanema Jaan õunapuu sõnul pakkus Paide maakond välja ka täiesti uue lahenduse lõigule Mäost Annani.

Tartu pool Mäod on muudatused väiksemad. Märgates, et uus tee viib mööda Mäekülast, rõõmustas Riigikogu liige Mati Meos: "See on küll hea! Politseinikud passivad siin kaupluse lähedal, aga meie sõidame hoopis teiselt poolt."

Jõgeva maakonnas on probleemne koht Adavere, kus uus tee viib tõenäoliselt väljakujunenud keskusest mööda. Tulevane tee ei läbi ka Neanurmet. Kärevere piirkonnas, kus töö juba käib, on Kirotame sõnutsi kõigi maaomanikega kokkulepped saavutatud.

Tunnelid siilidele ja sisalikele

Kiirteega kaasneb mitmesuguseid lisakulutusi. Jüri Kirotam märkis, et inimene ei saa muuta metsloomade radu. Peab otsustama, kas kitsede ja põtrade ülekäik tuleks tõkestada või juhtida nad läbi teealuse tunneli. Sama probleem võib puudutada kariloomi. Maailmas arvestatakse tee-ehituse juures isegi pisikeste loomade vajadusi. Kiirtee töörühma üldine arvamus oli selline, et tulevikus peavad ka meie siilid ja sisalikud üle tee saama.

Riigikogu liige Mati Meos nentis, et Eesti praegused kiirteelõigud muutuvad talvel sisuliselt teise astme teedeks, sest sisemised sõiduread on puhastamata, lume tõttu kaldes ja libedad. Töörühma liikmete hinnangul lisandub tee korrashoiu kuludele 20-30 miljonit krooni.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldas lisas, et uus maantee pole mõeldud kohalikeks sõitudeks. Seega on vaja leida lahendus ka kohalikule liiklusele.

Tartu-Tallinna-Luhamaa maantee on kavandatud kiirteena vaid Tallinna ringteest seespool. Põhiosas oleks see kiirtee nõudeid arvestav neljarajaline esimese klassi tee. Pärast Tartut Reolas jätkuks tee kaherajalisena. Kilomeeter uut kiirteed maksab spetsialistide hinnangul umbes miljon dollarit.

Kiirtee töörühma järgmine kohtumine on 3. aprillil.

ANU JõESAAR