Tallinna-Tartu maantee ehitusse tuleb maanteeameti kava kohaselt lähiaastatel investeerida poolteist miljardit krooni, millest üks miljard peaks tulema tagastamatust välisabist.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Aleksander Kaldas selgitas eile Tallinna-Tartu-Luhamaa esimese klassi tee töögrupi nõupidamisel, et miljardikroonist toetust hakatakse taotlema Euroopa erinevatest abiprogrammidest. "ülejäänud pool miljardit krooni tahame saada riigilt laenuna," sõnas Kaldas.
Kaldas lisas, et hiljutisel kohtumisel Maailmapanga esindajatega andsid viimased põhimõttelise nõusoleku laenata maantee ehitamiseks 50 kuni 70 miljonit USA dollarit. Samas tahab pank enne laenu väljaandmist saada tee-ehituse tehnomajanduslikku põhjendust.
Teede- ja sideministeerium kuulutas lähiaastate kavas Tallinna-Tartu maantee ehitamise esimeseks eelistuseks. 1,5 miljardi krooniga oleks paari aastaga võimalik rajada seitse suuremat lõiku või objekti: Jüri-Vaida lõik, Vaida-Aruvalla lõik, Aruvalla-Mäo lõik, Mäo ümbersõit, Mäo-Paia lõik, Kärevere sild ja Tartu-Uhti lõik. Rahamahukaim on neist Aruvalla-Mäo lõik, mille ehitamine maksab 800 miljonit krooni.
Järgmisel aastal peaks Tallinna-Tartu maantee riigilt saama 91,5 miljonit krooni Kärevere silla ja Jüri-Vaida teelõigu ehituseks. Tartu maavanema Jaan õunapuu sõnul on Kärevere silla ehitusega probleeme, sest silla ehituskonkursi madalaima pakkumisega võitnud AS EMV teatas, et tahab veel 6 miljonit krooni juurde saada.
Probleeme on ka rajatava maantee trassi kulgemisega Järvamaal. Sealsed inimesed on avaldanud ägedat protesti maanteeameti plaanide vastu, kuid Järva maavalitsuse planeerimis- ja ehitusosakonna juhataja Henn Soku kinnitusel on kired tänaseks vaibumas.
Tallinna-Tartu-Luhamaa esimese klassi tee töögrupp saab uuesti kokku tuleva aasta 12. märtsil.
