Enamik erakondi pakub tee-ehituses lubadustena välja seda, mida linnavalitsus niikuinii peaks tegema – teid ehitama, parandama ja edendama. Isamaaliit lubab vaimukalt teha teetöid ka valimistevahelisel ajal.

Teenekas tee-ehitaja Reformierakond annab suisa loetelu, mis tänavaid rajatakse. Samuti lubatakse lahkelt joonida suuremate tänavate ja ristmike sõidurajad, mida iganes see ka tähendab.

Erakond lubab investeerida tee-ehitusse kaks miljardit krooni. Paneb mõtlema. Eelkõige sellele, et kui sama erakond kahandab üksikisiku tulumaksu ning viimane on jälle iga kohaliku omavalitsuse peamine rahaallikas, siis kust või mille arvel see raha peaks tulema?

Keskerakond ja sotsid koos rahvaliitlastega lubavad mõlemad igal aastal 400 miljonit krooni teedesse investeerida, mis teeb kolme aasta peale kokku 1,2 miljardit. Need kaks erakonda räägivad ka ohtlike veoste väljaviimisest linnast. Asi, mis oleks tõelise tahtmise korral samuti juba tehtud.

Sotsid ähvardavad katta kogu linna teeviitade ja tänavasiltidega, kuid räägivad ainsana ka jalgrattateede arendamisest.

Res Publica seevastu teatab, et linna edu ei seisne tulevikus ainult teede ja tänavate või koolide remondis. Tee-ehitusest ta peaaegu ei räägi.

Ühistranspordikorraldus, mis on samuti linna pädevuses, pälvib õnneks rohkem tähelepanu. Res Publica lubab soetada vaid madalapõhjalisi ühissõidukeid ning anda neile oma sõidurajad. Sama lubab ka Keskerakond, mis sunnib muidugi esitama küsimust: miks koalitsioonipartnerid seda juba teinud pole?

Tasuta bussisõit

Trammidest ja trollidest söandavad oma programmis rääkida Res Publica, Reformierakond ja Isamaaliit, kes unistavad Lasnamäe liinist. Isamaaliit soovib luua paremat korda ka Tallinna taksonduses, ainsana.

Reformierakond tahab käima panna ööbussid, mis iseenesest pole paha mõte. Ka sotsid lubavad sama. Isamaaliit lubab öise linnatranspordi käimas hoida kella üheni.

Sotsid tahavad 2009. aastaks üle minna suisa tasuta ühistranspordile, Isamaaliit lubab tasuta sõitu kooliõpilastele. Tasuta transpordi lubadus eriti ei veena, sest ka dotatsiooniraha tuleb järelikult kusagilt leida.

Teede- ja transpordilubadusi hinnates selgub, et sotsid on kõige radikaalsemad ühistranspordi asjus, lubades samas ainsana ka midagi jalgratturitele. Reformierakond on teises äärmuses, keskendudes eelkõige asfaldile. Võimuerakonnad on lubadustes trafaretsed, Isamaaliit suhteliselt põhjalik.

Nagu kaks tilka vett

Peamised lubadused sarnased

•• Sotsiaaldemokraadid ja Rahvaliit: alustame ohtlike raudteeveoste ümbersõidutee rajamist Tallinnas. Eraldame aastas teeinvesteeringuteks 400 miljonit krooni.

•• Keskerakond: eraldame aastas teede rajamiseks ja remondiks vähemalt 400 miljonit krooni. Lõpetame ohtlikud raudtee- ja autoveosed linnas.

•• Reformierakond: vähendame koostöös riigiga linna läbivat ohtlikku raudteetransporti.

•• Isamaaliit: soodustame erainitsiatiivi parkimismajade rajamisel nii kesklinna kui ka äärelinna.

•• Reformierakond: rajame koostöös erasektoriga täiendavaid parkimismaju, et lahendada kesklinna parkimisprobleemid.

•• Res Publica: rajame ühistranspordile eraldi sõidurajad, millel teiste liiklusvahendite liikumine on keelatud.

•• Keskerakond: rajame eraldi ühistranspordirajad koos integreeritud foorisüsteemiga.

Mida valida, kui valida kohalikult?

Märt Kivine, toimetuse juhataja

Ukse ees seisvad kohalikud valimised külvavad valija hinge selguse asemel segadust, nagu meil ikka kombeks.

Mõtlemisel selle üle, keda valida, mille eest valida ja mida oma valiku eest saab, otsustas Eesti Päevaleht oma armsale lugejale appi tulla.

Ei, me ei hakka teile ütlema, et vali kord või vali igaühe eest. Vastupidi, Eesti Päevaleht tahab, et igaüks ikka ise enda eest valiks, ei jätaks seda teiste teha või suisa tegemata. Meie tahame kaasa aidata, et see otsus oleks põhjendatud ja et tulemused oleks üldjoontes teada, sest pärastist poliitilist pettumust populismis on ümberringi kõvasti.

Just sellepärast ei kavatse me pöörata erilist tähelepanu erakondade ilmavaatelisele õitsemisele: riigis või linnas võimulolevad liidud on sedavõrd ebapühad, et ilmavaatega seda küll põhjendada ei saa.

Tavaliselt on ajakirjandus enne valimisi andnud osa leheruumi või eetriaega erakondade käsutusse, et need siis vastamisi puseldes oma tõde ja õigust tõestaksid.

Meie seekord niimoodi ei tee. Miks? Tarvidust ajakirjanduslikult kriitilise teemakäsitluse järele tõestas osa erakondi veenvalt ise oma välireklaamiga: nemad räägivad ikka seda, mida nemad tahavad, mitte seda, mida kuulda oleks vaja.

Kohaliku võimu ülesanded on seaduses selgelt kirja pandud. Ühe valla või linna elu reguleerib meil kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Selles on üles loetud kõik see, millega kohalikud otsustajad tegelema peavad.

Selleks on keskkonnakaitse ehk jäätmehooldus, vesi ja kanalisatsioon, heakord üldisemalt.

Kommunaalmajandus, mille all peetakse silmas elamumajandust ja planeerimist.

Samuti käsitleme samas ühis-transpordi korraldust ning teede ja tänavate korrashoidu.

Kultuuritöö, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide ja spordibaaside ülalpidamine.

Haridus, eelkõige siis haridushoonete korrashoid, mitte hariduse sisu vormimine.

Sotsiaalne kaitse ja tervishoid: sotsiaalabi ja -teenuste korraldamine, vanurite hoolekanne, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamine.

Kohaliku omavalitsuse peamiseks tuluallikaks on üksikisiku tulumaks – 56 protsenti sellest läheb omavalitsuse käsutusse. Ehk siis: just nimelt sellest rahast, mida me oma tööga teenitu pealt maksame, läheb üle poole kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Samuti on omavalitsusel õigus kehtestada maamaksu määr ning ka see maks läheb 100 protsenti tema eelarvesse. Ise tohib kohalik omavalitsus kehtestada müügimaksu, paadimaksu, reklaamimaksu, teede ja tänavate sulgemise maksu, mootorsõidukimaksu, loomapidamismaksu, lõbustusmaksu ning parkimistasu.

Nii et kõigiti on põhjust olla valimisel hoolikas, sest kõike, mida lubatakse, lubatakse ju sinu ja minu raha eest.