Tallinna trollid sõidavad üheksal liinil

Tallinnas on praegu käigus üheksa trolliliini, millest viimane avati 1987. aasta detsembris. Trolliliinide kogupikkus ulatub peaaegu 170 kilomeetrini.

"Esimene troll väljus liinile teater Estonia - Hipodroom 1965. aastal. Kokku oli linnal siis üheksa trollibussi 27 trollijuhiga ja need mehed said väljaõppe Riias," selgitas trollipargi direktor Pärt Põldemaa.

Trollipargi kõrghooaeg oli 1987. aastal, mil tallinlaste kasutada oli 220 trolli.

Trollide tähtsust linna ühistranspordis ei või alahinnata. Näiteks Mustamäe ja õismäe linnaosa on ehitatud just elektritranspordi eripära ja loodussõbralikkust arvestades.

üks võimalus olemasolevaid trolliliine paremini kasutada, on pikendada Tammsaare teele trollijuhtide õppeplatsi tarvis rajatud trolliliini õismäele. Uut liini oleks vaja paigaldada poolteist kilomeetrit, ehitada tuleks ka uus alajaam. Selle liini avamine looks linlastele soodsamad võimalused sõiduks Mustamäe ja õismäe ning kesklinna vahel.

"1990. aastast pole trollipark uusi trolle juurde saanud. Shkoda lõõtstroll maksab 212 000 dollarit," märkis trollipargi direktor.

Praegu on uute trollide ostmine kahjuks ebareaalne. Seda enam tuleb olemasolevaid sõidukeid ajakohastada ja linlaste sõidutingimusi parandada. Trollid on tipptundidel väga koormatud. Paljuski aitab olukorda leevendada peatuste õigeaegne teatamine ja ka muu sõitjaid puudutava info andmine.

Trollipargile annab tuleviku suhtes kindlustunnet Euroopa kogemus. Shveits ja ka teised Euroopa riigid hindavad elektritransporti väga kõrgelt. Selle üks põhjus on viimastel aastatel toimunud suur edasiminek nimetatud transpordiliigi elektrikulu vähendamisel.

Saksamaalt ostetud Ikarus-troll on varustatud süsteemiga, mis annab sõiduki pidurdamisel elektrienergia tagasi kontaktvõrku. Katsetused näitavad, et sel viisil on võimalik säästa ligi neljandik trolli tööks vajalikust elektrienergiast. Seega kujuneb kallim, kuid kaasaegsem ja ökonoomsem trollibuss linnale kokkuvõttes odavamaks.

BORIS MIKK